Toyota jõudis tänavu märgilise verstapostini – alates 1997. aastast, mil nägi ilmavalgust esimene Priuse hübriid, on Toyota müünud tänaseks üle maailma 15 miljonit kaksikajamiga autot.

Ainuüksi Euroopas on hübriide ostetud üle 2,8 miljoni. Kui vaadata Toyota ja Lexuse mudelivalikus kokku on 19 hübriidi. Kaksikajamiga sõiduautode osakaal kahe brändi Euroopa kogumüügist moodustas üle poole, 52%. Ja see osakaal kasvab aasta-aastalt.

Kolmes Balti riigis kokku oli tulemus samas suurusjärgus – 47% Toyota sõiduautodest osteti hübriidina. Eestis ostetakse kaksikajamiga kõiki populaarsemaid mudeleid, kõige rohkem liigub teedel RAV4, Corolla, C-HR, aga üha rohkem ka Camry hübriide.

120 mln tonni õhku paiskamata CO2

Peagi saab 30 aastat päevast, mil Takeshi Uchiyamada juhitav arendusmeeskond alustas Toyotas XXI sajandi auto loomist, mille tehnoloogia aitaks vähendada kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet.

Inseneritöö tulemusena jõudis 1997. aastal turule esimese põlvkonna Toyota Prius. See aasta läheb ajalukku ka kui Kyoto protokolli ehk ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni allkirjastamise aasta. Kyoto protokoll on olnud keskkonnaorganisatsioonide üks põhilisi alusdokumente kliimamuutustega võitlemisel.

Toyota on andnud 15 miljoni hübriidelektriautoga suure panuse keskkonna hüvanguks. Kõik need sõidukid on vähendanud CO2 heitkogust kogu maailmas rohkem kui 120 miljoni tonni, võrreldes sellega, kui nende asemel oleks liigelnud tavalise bensiinimootoriga autod.

Süsinikdioksiidi karmistuvate heitnormide tingimustes on Toyota saavutanud automaailmas hübriidtehnoloogia esmaarendajana juhtpositsiooni ja on üks neist autotootjatest, millel ei ole probleeme veelgi karmistuvate CO2 nõuete täitmisega.

Tänu hübriidautode suurele müügile on Toyotal head eeldused täita Euroopa Liidu seatud eesmärgid, 2020. ja 2021. aastal vähendada uute sõiduautode keskmine heitkogus 95 grammi CO2-ni kilomeetri kohta.

Lisaks suudavad Toyota tõhusad täishübriidsed mudelid sõita linnas täiselektrilisel režiimil suurema osa ajast täiesti saastevabalt.

Driveco kogutud rohkem kui 2200 proovisõidu andmete põhjal näitavad Toyota RAV4-ga tehtud proovisõidud, et üksnes elektri jõul saab asulakiirustel sõita rohkem kui 50% sõitudest.

Toyota RAV4 uue pistikuhübriidiga kasvab elektriline sõiduraadius veelgi: vaikimisi saab ühe laadimisega sõita 55-60 km pelgalt elektriliselt.

Elektrifitseerimise terviklahendused

Toyota ei näe üht „võitja võtab kõik“ – stsenaariumi, vaid tulevikku, kus elektrifitseerimise läbi saab pakkuda ka terviklahendusi. Lisaks hübriidi võidukäigule tuleb arendada täiselektrilisi sõidukeid ja vesinikuautosid.

„Meil tuleb pühenduda aku jõudluse parandamisele ja täiselektriliste sõidukite kulude vähendamisele, mida me praegu ka teeme. Kuid meil peab olema plaan, kuni oleme ületanud akutoitel ja ka kütuseelemendiga e-autode väljakutsed. Seni jätkame tööd hübriidelektriautode kallal,“ rääkis Toyota Motor Corporationi tegevjuht Shigeki Terashi eelseisvatest väljakutsetest.

Aastaks 2025 vähemalt 10 nullsaastega Toyotat

Toyota on aastakümnete jooksul, mil kaksikajamiga ja elektrilisi sõidukeid on arendatud, omandanud kogemusi energia tõhusamaks juhtimiseks ja süsteemisiseseks korduvkasutamiseks.

Hübriidajamid on tänaseks jõudnud arengutasemeni, kus sisepõlemismootori tõhusus on maksimumilähedane, elektriajam aga lülitub automaatselt sisse niipea kui sõiduolud seda lubavad.

Bensiinikulu on kordi madalam kui see oleks tavamootori puhul, ning sealt ka suur CO2 sääst. Pistikuhübriidiga saab aga teha lühemad linnakiirustel sõidud puhta elektri toel ning kasutada seda nagu e-autot.

Toyotal on sõiduautode osas plaan aastaks 2025 tuua Euroopa turule vähemalt 40 elektriajamiga mudelit. Osa neist on meile juba tuttavad hübriidi- või pistikuhübriidiautod, osa (10) nullsaastega ehk täiselektrilised autod.

Viie aasta pärast on rõhk jätkuvalt kaksikajamitega autodel, paralleelselt jätkub täiselektriliste sõiduautode, ja ka vesinikuauto arendamine.

Tulevik on mitmel moel elektriline. Toyotale tuleb au anda, et valitud on strateegia, mis võimaldab autojuhtidel samm-sammult uue normaalsuse ehk elektriga harjuda. Kõigepealt hübriidi-, siis juba pistikuhübriidi- ja edasi kas e-auto või vesinikuelemendiga auto kasutajaks. Üsna geniaalne üleminekulahendus, kas pole!?