Soomaagist toodetud rauda vahetasid eestlased rahaks tollases Läänemere-alade tähtsaimas sepatöö keskuses Gotlandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühest kahekilosest toorikust sai teha kolm-neli kirvest või ligi kümme vikatit või sadakond nuga.

Teadlaste sõnul on rauatoorikute leiud olulisemadki kui piirkonnast avastatud hõbeaarded.

"Seesama kaubatoorikute peitleid annab nendele Kirde-Eesti ja Virumaa arvukatele hõbeaaretele tausta. Meie esivanemad said viikingite ajal rikkaks rauatöö kaudu ja siia põllule ongi peidetud rauast kaubatoorikud, mida taheti viia tõenäoliselt Gotlandile, kuid mingil põhjusel olid need siiani maapõues ja ootamas õnnelikku leidjat, kes nüüd päevavalgele ilmus," rääkis Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu fondihoidja Mauri Kiudsoo.