Amfora leiti Comost, sealse Cressoni teatri alt. Steatiidist tehtud amfora kaas oli katki ning teadlased nägid kohe, et seal sees on midagi läikivat. Leitud kuldmündid pärinevad umbes viiendast sajandist ning on suurepärases seisukorras - kõik müntidel kujutatud pildid ja graveeringud on ka pingutamata hästi nähtavad. Lisaks müntidele leidsid arheoloogid ka kullakangi.

"Selle leiu ajaloolist ja kultuurilist tähtsust on veel raske hinnata," ütles Itaalia kultuuriminister Alberto Bonisoli pressile. "Siiski on tegemist avastusega, mis täidab mind uhkusega," tõdes ta.

Urn ja selle sisu viidi Milanos asuvasse riiklikusse restaureerimislaborisse, kus mündid täpsemalt üle vaadatakse. See võtab aega, kuna mündid on tihedalt kokku pressitud ning selleks, et neid mitte ära rikkuda, tuleb need eemaldada ükshaaval ja ettevaatlikult.

Praeguseks on eraldatud 27 münti, mis kõik pärinevad 5. sajandist. Müntidel on graveeringud, mis viitavad, et need on vermitud vähemalt viie erineva keisri valitsemisajal - müntidel olid Honoriuse, Valentinianus III, Libius Severuse, Leon I ja Anthemiuse nimed.

Teadlaste hinnangul oli kullapada ja sellega koos leitud kullakang peidetud nii, nagu toona hoiustasid väärtesemeid pangad. Arvestades, et väljakaevamispaik on kõigest paari sammu kaugusel iidsest foorumist ehk turuplatsist, kõlab oletus, et tegemist võis olla mõne panga poolt hoiustatud varaga, väga tõenäoliselt.

Edasine kullakihtide analüüs aitab mõista, kas mündid pandi urni pikema aja jooksul või pandi need sinna kõik koos.