8.-11. sajandi vahel käisid viikingid Skandinaaviast tihti Lääne-Euroopas ja sealhulgas ka Briti saartel rüüsteretkedel. Esialgu käidi retkedel kiirelt - saabuti ootamatult randa, rööviti, mida võtta andis (viikingid sihtisid sageli kloostreid) ja sõideti seejärel kiiresti minema. Paikseks ei jäädud.

Aastal 865 korraldati aga täiemahuline sissetung - siis saabus saarele peamiselt taanlastest koosnev sõjavägi, mida kroonikud nimetasid „Suureks paganate armeeks“. Kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid vallutajate kätte, vaid Wessexi kuningriik Lõuna-Inglismaal suutis iseseisvaks jääda.

Kuningas põgenes Pariisi

Nagu nüüd kinnitust sai, on Derbyshire`i krahvkonnast Reptonist leitud säilmed pärit 9. sajandi lõpust. Kroonikaist on teada, et just sel ajal, aastal 873, talvitus viikingite vägi sealkandis. Kohaliku Mercia kuningriigi valitseja Burghred aeti maapakku ning ta põgenes Pariisi.

Uuringu juhtiv autor Cat Jarman Bristoli ülikooli arholoogia- ja antropoloogiateaduskonnast ütles CNNile, et on tõenäoline, et armee ründas Reptonis asunud anglosaksi mungakloostrit ja kasutas seda talvekorterina. Ühest küljest oli see majanduslikult mõttekas, kuna klooster olevat olnud jõukas ning hästi toiduga varustatud, teisalt aga olid sinna maetud paljud Mercia anglosaksidest aukandjad, nii et see oli ka jõudemonstratsioon.

Väljakaevamised.

Säilmed kaevati välja juba seitsme- ja kaheksakümnendail. Arheoloogid Martin Biddle ja Birthe Kjølbye-Biddle leidsid Reptoni kiriklast paar väiksemat hauda ja ühe tõelise massimatuse. Madala künka alt leiti peaaegu 300 inimese säilmed.

Bristoli ülikooli pressiteate kohaselt oli massihaua kohal ilmselt varem asunud angloksaksi ehitis, võimalik, et mingit laadi kuninglik mausoleum. See oli osalt lammutatud ja varemete kohale oli ehitatud uus matusekamber. Ühest seal asuvast ruumist leiti vähemalt 264 inimese säilmed, kellest viiendik olid naised. Luudele lisaks leiti ka esemeid - kirves, mitmeid nuge ja viis hõbepenni, mis dateeriti ajavahemikku 872-875. Mehed, kelle luud leiti, olid surnud valdavalt 18-45-aastaselt. Mitmetelt säilmetelt leiti vägivalla jälgi.

Kõik viitas tegelikult juba esialgsete väljakaevamiste ajal sellele, et tegu võib olla viikingite suurarmee sõdalaste matusepaigaga, kuid probleem oli selles, et esimesed radiosüsinikdateeringud ei olnud selle hüpoteesi poolt. Need viitasid, et säilmed on pärit hoopis erinevatest perioodidest.

Reptonist leitud naise kolju.

Nüüd aga dateeriti luud uuesti ja leidis kinnitust, et need on siiski kõik ühest ajast, just üheksanda sajandi lõpust pärit.

Jarmani sõnul põhjustas esialgsed vastukäivad tulemused viikingite toidulaud. „Kui me sööme kala või mereloomi, jõuab meie organismi süsinik, mis on palju vanem kui maapealsetes toitudes sisalduv,“ selgitas ta. „Seetõttu peame radiosüsnikmeetodiga dateerimisel võtma arvesse ka seda, kui palju mereande inimesed sõid.“ Mereelanikud moodustasid viikingite toidulauast kahtlemata olulise osa ja neis leiduv süsinik eksitas ka arheolooge.

Seakihv asenduseks

Lisaks massihauale ajastati ka üks sealsamas paiknev topelthaud ning leiti, et seegi on pärit ajavahemikust 873-886. Vanem meestest oli maetud koos mõõga, Thori vasara kujulise kaelaripatsi ning mitmete teiste esemetega ning ta oli enne surma mitmeid ränki vigastusi saanud. Mehe jalge vahele oli asetatud metssea kihv ja arheoloogid oletavad, et see võib tähendada, et ta suguelundid said lahingus tõsiselt kannatada, mistõttu pandi talle kihv justkui puuduva organi asendajaks teise ilma minekul kaasa.

Ka läheduses asunud väiksem ühishaud, millesse oli maetud neli poissi (nad olid surmahetkel 8-18 aastased) paigutati nüüd samasse ajavahemikku. Omapärasel kombel oli kõigi nende jalge ette asetatud lamba lõualuu, arheoloogid oletavad, et nende puhul võis tegu olla inimohvritega.

Ses osas, kui suur viikingite sõjavägi ikkagi oli, lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Arvesse tuleb võtta, et ühele laevale mahtus maksimaalselt 32 meest ja seetõttu on pakutud, et sõjavägi ei saanud olla suurem kui tuhandemeheline - mitte just väga hiiglaslik. 1990ndatel aastatel pakkusid mitmed ajaloolased, et armeesse kuulus mõnituhat meest.