"Veidraim saurus üldse" osutus suure dinosauruste sugupuu puuduvaks lüliks
Kui alguses arvati, et kummalisevõitu olemusega Chilesaurus on türannosauruse kauge sugulane, siis nüüd näitab analüüs, et ta kuulus ühte teise saurusterühma. See aga muudab meie arusaama kogu sauruste sugupuu olemusest.
Kusagil 150 miljonit aastat tagasi elanud taimetoitlasest Chilesaurus diegosuarezi oli umbes tänapäevase känguru suurune ja ta kivistised leiti Tšiilist 13 aastat tagasi.
Dinosaurused jagunevad vaagnaluu ehituse järgi sisalvaagnalisteks ja lindvaagnalisteks. Mõlemasse seltsi kuulub kaks alamseltsi ja nende alla palju erinevaid liike. Sisalvaagnaliste alamseltsideks on teropoodid ja sauropoodid. Lindvaagnaliste selts jaguneb kahejalgseteks ja neljajalgseteks lindvaagnalisteks.
Hoolimata sellest, et Chilesaurus oli taimetoiduline, oli ta siiamaani paigutatud sisalvaagnaliste seltsi teropoodide alamseltsi. Teropoodid olid aga üldiselt lihasööjad, näiteks kuulus nende sekka võimsate tagajalgade, hirmsate lõugade ja pisut koomiliste tillukeste esijäsemetega türannosaurus.
Imelik seltskond
Seetõttu tundus taimset toitu eelistav Chilesaurus päris algusest tõeliselt kummalises seltskonnas olevat. Uued analüüsid näitavad nüüd, et ta saigi algul valesti klassifitseeritud ja tegelikult kuulus loom hoopis teise sauruste seltsi ehk lindvaagnaliste sekka, täpsemalt kahejalgsete lindvaagnaliste alamseltsi.
The Guardian vahendab teadusajakirjas Biology Letters ilmunud uuringut ja ütleb, et uus uurimistulemus ja Chilesauruse ümberpaigutamine on tähtis seetõttu, et nagu selgub, on uude kohta asetatuna tegu seni puuduva lüliga dinosauruste evolutsioonis.
Tänu sellele, et Chilesaurus taimetoitlusest hoolimata algul teropoodide sekka lahterdati, nimetati teda ka mõnede ekspertide poolt kõige kummalisemaks dinosauruseks üldse. Ta püstine kehahoiak, tugevad tagajalad ja lühikesed esijäsemed meenutasid väga teropoode. Ent tänaste lindude omale sarnane puusaehitus ja lamedad lehekujulised hambad rääkisid sellest, et tal oli ka sarnasusi lindvaagnalistega. Selle seltskonna tuntumad liikmed olid näiteks tritseeratops ja stegosaurus, vägevad rohusööjaist mürakad, kes olid mõlemad kaetud suurte luiste turvisplaatidega ja elasid oma elusid juhituna pähklisuurusest ajust. Nemad olid neljajalgsed lindvaagnalised.
„Chilesaurus tundus alguses olevat teropoodide varajane eraldi haru, kuid see, et tal olid kõik need taimedest toitumiseks vajalikud omadused olemas, tekitas meis kahtlust,“ ütles uuringu kaasautor Paul Barrett. Ka see oli kahtlane, et saurus elas umbes 150 miljonit aastat tagasi, mis on palju varem kui peotäis teropoode, kes ühel hetkel lihast loobusid ja taimetoitlasteks hakkasid.
Teropoodid ja lindvaagnalised said lähedasemateks
Et Chilesauruse õige koht saurustepuus üles leida, analüüsiti ja võrreldi kokku enam kui 450 varajase dinosauruse anatoomilisi omadusi. „Nii avastasimegi, et tegu pole mitte imeliku taimetoitlasest teropoodi, vaid hoopis imeliku lindvaagnaliste sekka kuuluva taimetoitlasega,“ ütles Barrett.
Mida see muudab? Seda, et kui viimase saja aasta jooksul on üldiselt arvatud, et teropoodid olid pigem lähedased sauropoodidega (sinna kuulusid pikakaelalised vegan-hiiglased nagu näiteks brahhiosaurus), siis Chilesaurus demonstreerib, et sauropoodidel oli leebete lindvaagnalistega hoopis enam ühist, kui seni arvatud.
Esimesed dinosaurused ilmusid umbes 228 miljonit aastat tagasi. Uued avastused toetavad ideed, et teropoodidel ja lindvaagnalistel oli juba umbes 225 aastat tagasi ühine esivanem.
