Pärast Esimest maailmasõda oli ilmselgelt õhus tunda veidi rohkem vajadust vabaduse ja muretuse järgi. Tantsimine oli meeltmööda meelelahutus väga suurele osale nii kõrgklassist kui ka töölisklassile. Üle Eesti oli erinevaid asutusi - kohalikest kultuurimajadest, suurte kabareede ning klubideni välja. Igaüks leidis endale meeldiva muusika ja hinnaklassi.

Seltskond ümber baarilaua "Valgelillepäevade" peol.

Korraldati ka tantsukursuseid - et hiljem kaaslasega välja minnes ei peaks häbi tundma. Üksi polnud tol ajal kombeks tantsida ja ka lahkuti hiljem ikkagi paarikaupa. Tantsudest oli kolmekümnendatel näiteks fokstrott tallinlaste seas olnud meeletult menukas.

Tantsukursused. Tütarlapsed sõjaväelastega.

Kolmekümnendate aastate üks suurimaid üritusi oli heategevuseks korraldatav ball, mida kutsuti Kuldsüdame balliks. Korraldati loterii, kohal olid erinevad ettevõtted ning õhtu lõpuks saadi kokku tuhandeid kroone. Üritusel kokku saadud raha annetati aga riigi vaestele, või nagu tol ajal seda nimetati - puudustundjatele.

"Kuldsüdame" ball.Seltskond lauas.
Kuldsüdame ball oli siiski tolle aja üks suursündmusi, millest kirjutasid kõik toonased ajalehed. Segmendi selle kohta võib leida ka 1934. aasta Uudislehest, mis pikalt jutustab kõigist kohal viibinud tähtsatest külalistest ning võtab kokku ka kogu üritusel viibinud meeleolu:
26.03.1934 (Uudisleht)

Tegemist oli suurekaliibrilise üritusega, mida väisasid kõik tolle aja tähtsad isikud, kuna kohal oli kogu koorekiht. Meelelahtutust pakkus 1934.aasta ballil näiteks tuntud näitleja Paul Pinna. Lisaks väisas ka üritust Riigivanem isiklikult. Piltidelt on näha, kui peene üritusega oli tegu ning kuidas naised end peo jaoks üles olid löönud.

Neli naist "Kuldsüdame" ballil (1930ndad)