VANAD FOTOD: 1928. aasta laulupidu murdis piire: "Iial varem pole Eestis koos olnud nii suurt rahvamerd!”

 (6)
Laulupidu Tallinnas, 	1928 - 1939
Laulupidu Tallinnas, 1928 - 1939Foto: ., Eesti Ajaloomuuseum

1928. aasta laulupidu oli eriline - selle tarbeks sai ehitatud uus laululava ning esmakordselt peeti pidu tema tänapäevases asukohas. Vaata pilte ja loe, mis on läbi aastate muutunud ja mis samaks jäänud!

"Kirjeldamata wärviderohke, suurpiduliku ja meeleoluliselt elawa ning wõimuka pildistuse andis 14 tuhande laulja peole minek laupäewa lõuna ajal. Näis nagu oleks lauljate wöö tõmmatud ümber wana 33-tornise Tallinna," kirjeldas ajaleht Teataja juuli esimestel päevadel, kuidas leidsid lauljad esmakordselt tee Lauluväljaku aladele. IX laulupeo jaoks ehitati Lauluväljaku aladele ligi 15 000 esinejat mahutav laulukaar, arhitekt Karl Burmani kava järgi. Lauluväljakule kogunes rekordarv külastajaid, kellest paljud istusid toolide asemel heinakuhjade otsas, et oleks mugavam ning parem kuulda ja näha. Päev peale laulupidu ilmunud Päevaleht võtab kokku peo külastajate arvu.

Ekraanitõmmis, Ajaleht "Päevaleht" Foto: Ekraanitõmmis

Kaks päeva peeti pidu juba varajastest hommikutundidest ning kahel päeval lauldi kokku ligi 80 laulu. Lisaks paljudele vähem tuntud lauludele tulid esitusele ka armastatud "Kungla Rahvas", "Meil Aiaäärne Tänavas" ning ka kuulus "Tuljak". Samal ajal ilmunud ajaleht Päevaleht kirjutab: "M. Hermanni "Tuljak" haarab. Kiiduavaldused ei waibu enne, kui hõbejuukseline autor ise juhataja kohale asub. Elaguhüüetega terwitawad teda lauljad. Taktikepp vibutub osawas käes ning wägevalt kõlab teiskordselt pulmalaul laululawalt". Tol päeval on tehtud ka üks kuulsaimaid pilte Miina Härmast (Hermannist).

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma. Foto: Karl Akel, Eesti Ajaloomuuseum

Lisaks Eesti kooridele võtsid osa ka välismaa kooride lauljad. Esinejaid oli Norrast, Soomest ja Lätist, külalised esitasid oma rahvuslaule - miski, mida tänapäeval enam naljalt ei näe. Lisaks välismaistele lugudele oli tol ajal veel kombeks esineda vabaõhulavastustega. IX laulupeol tulid ettekandele Sophoklese "Antigone" ja Artur Adsoni "Toomapäev". Väljakutseks olevat olnud näitlejatel oma häält kõigi külastajateni kuuldavaks teha.

1928. aasta Üldlaulupidu - vaade kooridele Foto: ., Eesti Ajaloomuuseum

Viimasel päeval, peale kontsertide lõppu, oli rahvas patriotismist lausa pakatav. Juulis ilmunud ajaleht Kaja kirjutab:

Ekraanitõmmis, Ajaleht "Kaja" Foto: Ekraanitõmmis

Laulupidudel on läbi aegade olnud suur rahvuslik tähendus, ning iga laulupidu on meenutus meie rahva ühtsusest ja tugevusest. Nende tähtsust hindas kõrgelt ka IX Laulupeo üldjuht Juhan Aavik, kes oli suur Eesti patrioot ja eesti muusika suurkuju, pidades laulupidusid puhtamaiks rahvusluse idee arendajateks.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Juhan Aavik. Foto: Karl Akel, Eesti Ajaloomuuseum