VANAD FOTOD: 1928. aasta laulupidu murdis piire: "Iial varem pole Eestis koos olnud nii suurt rahvamerd!”
"Kirjeldamata wärviderohke, suurpiduliku ja meeleoluliselt elawa ning wõimuka pildistuse andis 14 tuhande laulja peole minek laupäewa lõuna ajal. Näis nagu oleks lauljate wöö tõmmatud ümber wana 33-tornise Tallinna," kirjeldas ajaleht Teataja juuli esimestel päevadel, kuidas leidsid lauljad esmakordselt tee Lauluväljaku aladele. IX laulupeo jaoks ehitati Lauluväljaku aladele ligi 15 000 esinejat mahutav laulukaar, arhitekt Karl Burmani kava järgi. Lauluväljakule kogunes rekordarv külastajaid, kellest paljud istusid toolide asemel heinakuhjade otsas, et oleks mugavam ning parem kuulda ja näha. Päev peale laulupidu ilmunud Päevaleht võtab kokku peo külastajate arvu.
Kaks päeva peeti pidu juba varajastest hommikutundidest ning kahel päeval lauldi kokku ligi 80 laulu. Lisaks paljudele vähem tuntud lauludele tulid esitusele ka armastatud "Kungla Rahvas", "Meil Aiaäärne Tänavas" ning ka kuulus "Tuljak". Samal ajal ilmunud ajaleht Päevaleht kirjutab: "M. Hermanni "Tuljak" haarab. Kiiduavaldused ei waibu enne, kui hõbejuukseline autor ise juhataja kohale asub. Elaguhüüetega terwitawad teda lauljad. Taktikepp vibutub osawas käes ning wägevalt kõlab teiskordselt pulmalaul laululawalt". Tol päeval on tehtud ka üks kuulsaimaid pilte Miina Härmast (Hermannist).
Viimasel päeval, peale kontsertide lõppu, oli rahvas patriotismist lausa pakatav. Juulis ilmunud ajaleht Kaja kirjutab:
Laulupidudel on läbi aegade olnud suur rahvuslik tähendus, ning iga laulupidu on meenutus meie rahva ühtsusest ja tugevusest. Nende tähtsust hindas kõrgelt ka IX Laulupeo üldjuht Juhan Aavik, kes oli suur Eesti patrioot ja eesti muusika suurkuju, pidades laulupidusid puhtamaiks rahvusluse idee arendajateks.