VANA FOTO: Peole peab ju saama: Kuidas saadi vanasti võidupühaks linnast välja, kui autoga minna polnud võimalik!

 (20)
EV100, EV100 nädalat
EV100, EV100 nädalatFoto: Foto: ajaloomuuseum, ajaloomuuseum

Tänapäeval on autode, tiheda bussigraafiku ja uute rongidega lihtne saada jaanipäevaks Eesti kaugematesse otstesse ja suurimaks probleemiks on leida autojuht. Kuid kuidas ja kuhu mindi linnast välja enne, kui elu muutus niivõrd palju lihtsamaks?

Võidupüha on tähistatud alates aastast 1934, mil Riigikogu võttis vastu otsuse muuta 23.juuni riiklikuks pühaks ja oli plaan hakata seda ka suurejooneliselt tähistama.

Sama aasta ajalehest Kaja võib lugeda, et 23.juunil olid kõikvõimalikud transpordivahendid, rongidest lennukiteni, ülerahvastatud. Kõik soovisid sõita linnast välja tähistama, ning mindi isegi pilgeni täis laevade ja lennukitega Soome ja Rootsi!

Ekraanitõmmis, ajaleht Kaja Foto: Ekraanitõmmis, Ajaleht Kaja

Balti Jaam oli võidupüha hommikul olnud kui sipelgapesa - päeva jooksul sõitsid Neeruti mägedele, Pärnu, Kloogale, Aegviitu ja mujale kaunitesse Eesti kohtadesse tuhandeid inimesed. Haapsalu poole teele saadeti aga tol ajal rekordpikkusega rong, mis koosnes lausa 51 vagunist ja mahutas endasse ligi 1400 inimest.

Seotud lood:

Lisaks rongiliiklusele olid ka bussid töötamas. Päeva jooksul saadeti välja ligi 50 bussitäit inimesi, kellest enamus oli teel Pärnu või Narva. Firmad olid oma varubussid käiku lasknud, aga ikka ei suudetud kõiki soovijaid sihtpunkti viia.

Kui aga piisavalt õnne polnud, et mahutada end mõne muu transpordivahendi peale, ei jäänud tol ajal muud üle kui minna jala. Selleks, et mööda kruusateed käies saapad ei kuluks ja mustaks ei saaks, visati saapad üle õla - korralikud saapad olid kallis vara.