Voorimehed suutsid oma hobuvankriga vedada umbes kahte inimest korraga, auto viis kohale aga vähemalt neli. Juba see fakt üksi muutis paljude inimeste eelistusi. Samuti puudus voorimeestel ka Tallinna linnavalitsuse toetus, mis oleks olnud nende konkurentsivõime püsimajäämisel tähtis faktor.

Seega Tallinnas toimus kiire moderniseerumine, mis tekitas voorimeestes trotsi ning viis ka pingeteni autojuhtidega - võideldi seisukohtade pärast ja saboteeriti üksteise sõiduvahendeid. Kõik toimus asjata, kuna tehnika arengule ei saanud voorimehed vastu. Autosid tuli aina rohkem juurde ning 1930.aastate alguseks oli Tallinna linnatänavatel ligi 500 taksot. Samal ajal voorimeeste arv tasapikku vähenes ning lõpuks suri nende äri välja. Enamus voorimehi jätkas hiljem taksojuhtidena - nende linna ja klientuuri teadmised olid taksofirmadele meeletult kasulikud!

Pilt on tehtud 1930ndate aastate alguses, siis kui voorimeeste äri juba kehvaks muutus.