Uus rekord: nii väikest saurust polegi enne leitud
Ülaloleval pildil on seni väikseim dinosaurus, kelle olemasolust oleme teada saanud. Raske kujutleda, et võiks leida veel pisemaid.
Leiu tõi avalikkuse ette Hiina teaduste akadeemia töögrupp. Seninägemata liik sai nime Oculudentavis khaungraae. Leid pärineb Myanmarist, mis tuntud ka Birmana.
See 99 miljoni aasta eest merevaigu sisse jäädvustunud olend on suuruselt nagu kumalaskoolbri – koolibrilaste sugukonda kuuluv maailma väikseim linnuliik. Isaslind kaalub 1,6 grammi, emane 2 g, järglased sünnivad kuuemillimeetristest munadest.
Fossiilina on alles, tõsi, ainult pea, aga sellest piisas, et sauruse välimusest üldine ettekujutus saada. Elukal oli linnu omaga sarnanev nokk, teravad hambad, suured silmakoopad, peas suled. Teadlased usuvad, et O. Khaungraae oli kiskja, püüdes pisemaid putukaid.
Pea järgi on raske täpsustada, kas ja kuidas see pisi-lendsaurus nüüdisaegsete lindude sugulane olla võib. Selle keha meenutab mõneti teiste lendsauruste omi, tal polnud aga näiteks nüüdiskiskjatele omast kahesilmanägemist.
Silmad pungusid tal peast välja nagu nüüd mõnedel sisalikel. Silmad olid suured ja pupillid väiksed, mis viitab, et ta tegutses pigem päevavalges.
Sauruse väiksus võis tuleneda eraldatud piirkonnas (saarel) arenemisest, või siis täitis liik tänu sellele kindlat ökoloogilist nišši. O. Khaungraae elutses kriidiajastul, mis vastab vahemikule 145 ... 65 miljonit aastat tagasi.
Teadlasrühm tutvustas seninägemata saurust mainekas teadusajakirjas Nature.
[30. juulil lisatud] Värskemad andmed kinnitavad, et leitud olend oli siiski roomaja, mitte dinosaurus. Algupärase uuringu autorid võtsid oma loo ajakirjast Nature tagasi.
Teaduses on tavaline, et uued andmed võivad senised ka kummutada. See on eriti nii paleontoloogias, kus leiud on sageli osalised, mis teeb järelduste tegemise raskemaks.
