Taist alguse saanud majanduskriis jõudis nimelt varsti ka Aasia majandusimeks peetud Lõuna-Koreasse. Riik oli selleks hetkeks saanud maailma suuruselt 11. majanduseks ning elamisstandard oli sarnane läänemaailmale. Majanduskriis tõi kaasa aga pankade pankrotistumise, rahvusvaluuta woni kursi püstlanguse ja 18 miljoni USA dollari väärtuses investeeringute riigist välja viimise.

Hädas Lõuna-Korea päris abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), mis andiski Lõuna-Koreale 58 miljardi USA dollari suuruse laenu. Raha oli valitsuse arvates vaja aga kiiremas korras tagasi maksta ning siin tulid mängu lihtsad korealased, nende säästud ja perekondlikud reliikviad.

Kuld päästab kõik

Valitsuse hinnangul oli tavalistel lõunakorealastel toona kodudes kokku umbes 20 miljardi USA dollari väärtuses kulda. Kuld on Lõuna-Koreas oluline ning tihti on kullast tehtud esemetel sümboolne ja tseremoniaalne väärtus - traditsiooni kohaselt kingitakse näiteks lastele esimeseks sünnipäevaks 24-karaadisest kullast sõrmuseid, samuti on tavapärasteks kinkideks kullast kellad ja ehted.

1997. aasta 25. detsembril kuulutati välja üleriigiline kullakogumiskampaania. Kohaliku rahvusringhäälingu telekanal KBS1 leppis koostöös kokku kohaliku panga Housing Bankiga, et võlgade tasumiseks kulda koguma hakata. Lisaks Housing Bankile liitusid kampaaniaga veel mitu panka: Nonghyup, Kookmin Bank, Korea Exchange Bank, Saemaeul Bank ja Industrial Bank. KBS1 üleskutse korjasid üles ka teised meediakanalid ning varsti hakkasid kullamäed Lõuna-Korea pankades kasvama.

Mitu edukat kampaaniat

Ametlikult 1998. aasta 5. jaanuarist kuni 30. aprillini kestnud kampaania algas kohe suure pauguga - ainuüksi esimesel kampaania päeval saabus pankadesse 44 748 saadetist, milles oli kokku 3314 kilogrammi kulda. KBS-i korraldatud esimene kampaania lõppes 31. jaanuaril ning selleks ajaks oli oma riigi heaks kulda annetanud pea 1,7 miljonit lõunakorealast.

Kulla annetamisest sai auasi - kampaaniaga olid seotud suurettevõtted Hyundai, Samsung ja Daewoo, suuri kullahunnikuid annetasid poliitikud, sportlased ja teised avaliku elu tegelased. Keskmiselt käis iga kampaanias osalenud inimene välja 65 grammi kulda, mis toonaste hindade järgi maksis umbes 640 USA dollarit.

Lõunakorealased panka kulda toomas

Edust tiivustatuna kuulutas KBS välja teisegi kampaania, mis kestis suurema osa veebruarikuust. Kuigi osavõtt oli leigem, tõid inimesed siiski pankadesse kokku 19 326 kilogrammi kulda. Lisaks sellele toimus meediaväljaannete kampaaniaga paralleelselt kodanikuühenduste kampaania, mille käigus koguti veel pea 50 tonni väärismetalli.

Kõikide kampaaniate peale kokku suutsid umbes 3,51 miljonit korealast koguda 227 tonni kulda, mille koguväärtus ulatus 2,13 miljardi USA dollarini. Lõuna-Korea keskpangas oleva kulla hulk suurenes kampaania tulemusel 10 kuni 20 korda. Tänu kampaaniale suudeti IMF-ile võlgu oldud 58 miljardit dollarit ära maksta kolm aastat enne maksetähtaega, 2001. aasta augustis.

Lõuna-Korea majanduse seisukord on seejuures ka praegu hea - SKT kogunäitajate poolest ollakse maailmas jätkuvalt 11. kohal, täpselt nagu enne kriisi.