Ürgne lendaja: Utah osariigist leiti senitundmatu pterosauruseliik väga kaugest minevikust
Brigham Youngi ülikooli (BYU) teadlased on liigile on nimeks andnud Calestiventus hanseni (Calestiventus tähendab „taevalikku tuult“). Leid on 210 miljonit aastat vana, mis tähendab, et see on üks kõige vanemaid pterosaurusi, mis eales leitud.
Pterosaurused olid ürgsed lendsisalikud, kes polnud õieti ei linnud ega ka dinosaurused. Nad olid esimesed selgroogsed, kes suutsid välja arendada võime oma jõul lennata. Kuni Calestiventuse leiuni oli teada vaid 30 triiase ajastust (251...199 miljonit aastat tagasi) pärit pterosauruse leidu.
Ülikooli pressiteenistus ütleb, et geoloogiateaduste professor Brooks Britt avastas C. hanseni Utah loodeosas Pühakute-Patuste kivimurrus (Saints and Sinners Quarry) toimunud kaevamistel. See kivimurd asub föderaalvalitsuse kaitse all olevas piirkonnas, mis sõna otseses mõttes kubiseb kivististest. Fossiliseerunud luid on leitud juba 18 000 ringis ning ka Britt arvas, et midagi põnevat ta kindlasti leiab. Tõsi, ta ise eeldas, et ta avastab ehk mõne varajase krokodilli või siis harilikuma dinosauruse kivistisi, kuna triiase pterosauruseleiud on erakordselt haruldased.
Lendavate loomade luud on tüüpiliselt õõnsad ja jäigemad kui neil, kes maapinnal kõnnivad. Sellised luud on lendamise seisukohast head, aga kivistisematerjaliks on need jällegi kehvad – jäigad luud on hapramad ja miljonite aastate jooksul on miljon võimalust, kuidas need puruneda saavad.
Kivimurrust pärit materjali puhul võttis Britti meeskond ette suured juhuslikest kohtadest lõigatud liivakiviplokid ja uuris neid laboris. Nad leidsid C. hanseni jäänused liivast, mida kokku suruda ei saa. See tähendab, et kivistised olid terved ja kolmedimensioonilised. Uus leid pole seetõttu mitte lihtsalt erakordselt haruldane, vana pterosauruseeksemplar, vaid ka üks kõige paremaid ja terviklikumaid leide sellest vallast.
„Suurem osa triiase ajastu liikide leide koosnevad ainult ühest luust – näiteks üks kaelalüli või varbaluujupp,“ sõnas Britt. „Selle looma puhul on meil olemas ta näo mõlemad küljed, kolju ülaosa, terve alumine lõualuu ja osa tiiba.“
Kolju paljastab, missugused pterosaurused tegelikult olid. Selgub, et C. hansenil oli 112 hammast ja et ka kõige väiksemad pterosaurused nägid erakordselt hästi, kuid nende lõhnataju on kehvapoolne.
Selleks, et pterosauruse kohta veel rohkem teada saada, kaasati uurimustöösse triiase pterosauruste ekspert Fabio Dalla Vecchia Kataloonia paleontoloogiainstituudist. Kui Utah` teadlased Vecchiaga kontakteerusid, ei uskunud too algul, et neil võiks säärane leid olla. Ent siis saadeti tollele mõned 3D-fotod ja ekspert lendas Euroopast kiiruga kohale.
