Läti mittetulundusühing Legenda otsib lahinguväljal kadunud sõdureid. Ainuüksi möödunud aastal kaevati välja kolme taanlase ja kahe norraka jäänused, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kolju lõualuud on pärani lahti, otsekui kaikuks sõduri surmakarje praegugi üle Lätimaa metsade. See pilt ei paista sugugi häirivat taanlasest väljakaevajat Anders S. Nikkelseni.

Hoolikalt pühib ta luudelt mulda maha, ise samal ajal jälgides, et ükski nööp, münt või muu sõdurile kunagi kuulunud ese mullaga koos kaotsi ei läheks. Langenud sõduri nime kindlakstegemiseks võib olla kasu igast pisiasjast.

Kõige parem oleks, kui skeleti juurest ilmuks välja sõduri kaelaskantav ovaalne plekist märk – siis oleks hukkunu isikut Saksa arhiividest kerge välja selgitada.

Paistab, et sõdur sai surma mürsutabamusest – plahvatusest tingitud lööklaine on mehel pea otsast rebinud. Luustikult on näha, et tema selgroog on kaela kohalt murdunud.

„Seda kinnitab ka kiivri lõuarihm, mis on plahvatuse käigus keeleluu purustanud nii, et see paiskus kurku,“ ütleb Anders S. Nikkelsen.

Andersi kõrval töötab langenud sõdurite säilmete väljakaevamisel veel mitu inimest, avatud on seitse hauda.

Kõik väljakaevamistel osalejad on mittetulundusühingu Legenda liikmed. Ühing loodi omal ajal selleks, et otsida üles Lätimaa pinnases lebavad tundmatute sõdurite säilmed ning nad nagu kord ja kohus ümber matta.

Meie lõunanaabrist on üle veerenud kaks maailmasõda ning ainuüksi Teisest maailmasõjast on tundmatutesse haudadesse jäänud tuhandeid Nõukogude ja Saksa sõjamehi.

Need seitse sõdurit, kelle kalmudel praegu töö käib, langesid arvatavasti 1944. aasta sügispäevadel, mil Punaarmee andis nende positsioonidele turmtuld. Võitlus pidi olema ränk, sest luustikel leidub kohutavaid vigastusi.

Tollal juba selgelt plindrisse jäänud sakslastel oli tarvis iga meest ning need sõdurid siin pärinesid eri üksustest. Seda on näha nende vorminööpidest ja tunnusmärkidest.

Üks sõduritest kuulus Saksamaa Kriegsmarine’i (sõjamerelaevastik – toim), teine tööteenistusse, kolmandal oli matmise ajal vormitaskus aga Taani müntidega nahast pung.

Viimatinimetatu on üks nendest 6000 taanlasest, kes võitles Teises maailmasõjas Hitleri poolel. 2000 neist ei tulnud kunagi tagasi.

Loe skandinaavlastest Hitleri sõjaväes ja nende võitlusest Kuramaal lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost