Põhja-Itaaliast Gavellost leiti juba aastal 2007 torujuhtme ehitustöödel üksik Vana-Rooma ajast pärit matus. Arheoloogid vaatasid otse maapinda maetud lühikest kasvu, kleenukese mehe skeleti hiljuti uuesti üle ja avastasid, et ta kannaluud läbis umbes mündi diameetriga võrreldava läbimõõduga auk. Teadlased arvavad, et see on märk sellest, et mees löödi risti.

Varem on leitud vaid üks arheoloogiline tõend ristilöömisest. See on pärit ühest esimese sajandi hauast, mis asub Jeruusalemmas. Sealt leiti 1968. aastal skelett, mille jalaluust läbi löödud võimas, 18 sentimeetri pikkune nael oli selle tekitatud augus veel alleski.

Uue avastuse puhul pole ristilöömine küll päris sajaprotsendiliselt kindel (naela pole), aga arheoloogid ütlevad, et see on kõige tõenäolisem põhjus, mille tõttu selline vigastus tekkida võis, kirjutab IFLScience. Nagu LiveScience märgib, oli noil aegadel tavaline praktika see, et nael võeti pärast seda, kui ristilöödu surnud oli, jälle ära ja taaskasutati. Kätelt sarnaste vigastuste märke ei leitud, mis tähendab, et mehe käed võisid olla risti külge seotud - ka see oli tavaline praktika.

"Selle avastuse tähtsus seisneb selles, et see on alles teine niisugune juhtum maailmas, mille oleme leidnud," ütles Ferrara ülikooli arheoloog Ursula Thun Hohenstein ajalehele Estense.

Ristilöömise meetodid olid kultuuriti erinevad, aga tavaliselt seoti või naelutati inimene jäsemeidpidi suure puust tala külge ja jäeti sinna rippuma. Mõnikord suri inimene juba mõne tunni, enamasti aga paari lähema päeva jooksul. Ehkki ristilöömist seostatakse enamasti vanade roomlastega, tegelesid sellega ka muistsed pärslased, assüürlased, jaapanlased ning seda tehti vanas islamimaailmas. Roomlased ise võtsid ristilöömise üle Kartaagost ja kasutasid seda hukkamisvahendina peaaegu tuhande aasta vältel kuni neljanda sajandini pKr. Gavello matuse vanuseks on umbes 2000 aastat.

Selline piinarikas surm määrati tihti ühiskonna heidikutele. Nüüd avastatud juhtumi puhul arvavad teadlased, et ristilöödu oli kolmekümnendate esimeses pooles mees, kes oli suure tõenäosusega olnud ori. Mingil viisil vihastas ta kas oma isanda või kohaliku kogukonna välja.

"Ebatavaline matusepaik (mees oli maetud otse maasse ilma korraliku hauata - Forte), panuste puudumine, lühike kasv ja võimalikud tõendid piinamisest viitavad sellele, et Gavellost leitud isik oli kas pikalt vangistuses või orjuses viibinud," ütlevad ajakirjas Arhcaelogical and Anthropological Sciences ilmunud uurimuse autorid. "Vana-Rooma päevil oli tavaline, et ühiskonnale ohtlikud või häbistatud inimesed (iseäranis hukatud) marginaliseeriti ka topograafiliselt. Matusepaiga eraldatus võib olla seotud sellega, et kogukond tõukas selle inimese endast ära nii elus kui surmas."