Loodusmuuseumi hoone ja seal hoitavad kogud on üle elanud mitmeid riigikordi alates tsaariajast ning majas on töötanud sadu teadlasi. Järjekordse kolimise käigus avastati aastakümneid lukustatuna seisnud ja tühjaks peetud seifist 12 karbikest looduses ehedalt esinevate väärismetallidega, mille küljes on 19. sajandi keskpaiga etiketid. Ülikool teatab, et karbikestes on plaatina, osmiriidiumi ning ka ehedat kulda.

TÜ loodusmuuseumi geoloogiakogude peavarahoidja Mare Isakari sõnul ei ole karbikeste sisu rahasse ümberarvutatuna siiski muinasjutuliselt hinnaline, kuna väärismetalli on väga väikestes kogustes. „Kultuurilooliselt on aga tegemist kahtlemata erilise koguga, “ tunnistab Isakar.

Objektide etikettidel on saksa keeles kirjutatud väärismetalli nimetus ja leiukohad, mis on oma aja ühed kuulsaimad. Näiteks kullatükkide leiukohtadena on kirjas Berezovsk ja Nevjansk Uuralites, Kolõvan Altais ja Faţa Băii Rumeenias.

Ei ole kindlalt teada, mis ajal kuld muuseumisse jõudis. Ühe võimalusena arvatakse, et selle võis ülikooli tuua Tartu ülikooli esimene mineraloogiaprofessor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779-1842), kelle mineraloogiliste tööde hulgas on tuntuimad uurimused kullast ja plaatinast Uuralis.

TÜ loodusmuuseumi näituste kuraatori Inge Kuke sõnul on teada, et Tartu ülikoolile on kolm tükikest kulda kinkinud ka Vene tsaar Nikolai I (1796-1855). „Kas tegemist on professor Engelhardti leidudega või koguni tsaari kingitusega, seda tuleb nüüd vanadest inventariraamatutest uurima asuda,” selgitab Kukk.

Põder ja hundid topistena TÜ loodusmuuseumis.

Tartu ülikooli loodusmuuseum on 1802. aastal asutatud Eesti vanim muuseum ning Eesti rahvuslike loodusteaduslike kogude hoidja ja arendaja. Muuseumi teaduskogudes on arvel ligi 1,2 miljonit loodusteadusliku objekti.

TÜ Loodusmuuseumis olevad kullaleiuga mitteseotud kaslaste topised.