SUUR INTERVJUU | Vene politoloog: eestivenelaste 9. mai meenutab dagestanlaste pühi Moskvas

Viimase kümne aasta jooksul on võidupüha 9. mail Venemaal muudetud riigi olulisimaks ideoloogiliseks tugisambaks, millel on usukultuse elemente: esivanemate kummardamine, ristikäigud. Samal ajal on tähtpäev oluline nii era- kui ka peremälestuse jaoks. Forte uuris ühelt Venemaa tuntuimalt politoloogilt, Sergei Medvedjevilt, mida tähendab Venemaal ja väljaspool Venemaad elavatele venelastele võidupüha- kas see on mälestuspäev, puhkus, karneval, usund või propaganda?

-Milline on teie arvamus, kas võidupüha on Venemaa venelaste ja näiteks Lätis ja Eestis elavate venelaste jaoks üks ja see sama või eksisteerib „kodumaiste" ning „välismaiste" teadvuses erinevus?

Mul on tunne, et piiritagused venelased on võidupüha osas samuti samavõrd killustatud, nagu Venemaa venelased. Võidupüha ei ühenda tänapäeval inimesi, vaid killustab.

Putin saavutas selle, et 9. maist sai tüliõun: keegi käib tänaval „Surematu polgu" plakatitega, aga keegi teine „Surematu baraki" omaga, et meenutada GULAG-i ohvreid.

Ka Baltikumi venelased on tugevasti killustatud, kuid siin on üks nüanss.

On olemas euroopalike venelaste kiht, kes jagab neid vaateid, nagu minusugused Venemaal.

Kuid on suur hulk vene inimesi - kellel sageli on asukohamaade kodakondsus -, kellele tänane Putini režiim meeldib ja kelle jaoks Venemaa on nende identiteedi jaoks ankur. Nad üritavad lüüa oma identiteeti, elades samal ajal Euroopas. Nad ei taha saada eestlasteks või lätlasteks, nad tahavad lihtsalt jääda venelasteks. „Venelikkuse" aluse annab neile Kreml, oma propaganda abil: PBK, Sputnik jne.