SUUR GRAAFIK: Kuidas mõista ennesõjaaegseid "rahaasjanduste" graafikuid? Appi tuleb võtta piima hind!

 (16)
statistiline album 1925
statistiline album 1925Foto: Statistiline Album

Eesti Vabariigi algusaastate rahaasjade graafikuid tänapäevastega võrrelda on üsna keerukas, sest muutunud on nii raha ühikud kui ka vääringud. Kuidas siis võrrelda peaaegu et võrreldamatut? Tegime proovi!

"Rahaasjanduse" tabeleid taasluua on keerukas

Enne krooni kasutuselevõttu 1928. aastal oli Eestis palju rahalist segadust: algselt kasutati samaaegselt ka Soome ja Vene raha – Eesti mark sai ainsaks ja ametlikuks käibevahendiks 1919. aastal. Vabariigi algusaastatest pärit värviliselt illustreeritud graafik "Statistilisest albumist", mille me oma võrdluse aluseks võtsime, on juba ainult Eesti markades.

Eesti Pank aitas meil panna kokku sarnased andmed tänapäevast: koostamisel lähtuti vaatepunktist, et need peegeldaksid võimalikult sarnast sisu võrdluseks olevate andmetega. (See tähendab laias plaanis, et laenud ja hoiused peegeldavad vaid nn. kliendihoiuseid, st pankadevahelisi ning rahapoliitiliste operatsioonidega seotud tehinguid ei ole kajastatud.)

Üks variant võrdlust kokku panna on võrrelda marga ning euro väärtust mõne tänapäeval olemas oleva rahaga (näiteks dollariga) ning seejärel proovida hinnata ka raha reaalset väärtust - mida selle eest saab osta. Tundub lihtne, aga pole seda kohe kindlasti!

Piima hind - abiks laenude mõistmisel

Aastal 1921 on märgitud laenudeks 1431 miljonit Eesti marka. Võttes aluseks toonase dollarikursi (350 Eesti marka - üks dollar) ning jagades markades laenud sellega, saame teada, et aastal 1921. oli eestlastel kuskil 4 miljoni dollari väärtuses laene. Toonane joonis korra veel silma ette:

statistiline album 1925 Foto: Statistiline Album
Seotud lood:

2015. aastal on laenude hulgaks 16 292 miljonit eurot. Ehk laias laastus kuskil 18 miljardit dollarit.

Aasta 19214 miljonit dollarit (Kuus nulli on numbri taga 4 000 000)

Aasta 201518 miljardit dollarit (Üheksa nulli on numbri taga 18 000 000 000)

Kuigi esimese hooga võiks öelda: "Laene on praegu 4500 korda rohkem!", ei maksa kiirustada, sest need arvud ei näita veel kogu tõde.

Nüüd ongi see koht, kus mängu tuleb piimahind.

"Eesti statistika kuukirjas" ilmunud tabeli põhjal oli aastatel 1922/1923 liitri piima hinnaks kuskil 14 marka. Ehk siis toonases rahas 4 senti dollarites.

Täna saab piima odavamast kohast kätte kuskil 40 dollarisendiga: üldistades võib öelda, et piim on täna 10 korda kallim kui toona. Dollari väärtus on teine.

Seega: Täna on inimestel laene 450 korda rohkem kui toona!

Niisiis siin on ülevaade vabariigi rahaasjadest aastatel 1921-1925 ning 2011-2015!

Vabariigi algusaja rahaasjadest kirjutasime eelmisel nädalal pikemalt: loe sellest, kuidas Eesti oma kroonini 1928. aastal jõudis!

Pildileht, Ajaleht "Kaja" Foto: Ester Vaitmaa

1923. aasta ajalehe "Kaja" Pildilehes on ennast tähtsalt reastanud toonased rahaasjade korraldajad. Balti riikide rahaasjanduse konwerents Tallinnas. "1923. aasta oktoobris peeti Balti riikide rahaasjandulist konwerentsi, millest osa wõtsid Eesti, Soome, Poola ja Läti keskpankade esindajad." Eestlasi on siin grupipildil kõige rohkem: Eesti rahaminister G. Westel istub keskel, vasakult neljas. Seitsmes samas reas on Eesti panga president E. Aule. Lisaks on Eesti Pangal veel ports direktoreid: Eesti Panga direktor L. Sepp istub paremal kõige ääres ning teine direktor J. Sihwer seisab teises reas (vasakult esimene).

On kuidas on, kuid erapangad olid usinad reklaamijad ka vabariigi algusaegadel, nii nagu ka tänapäeval. Teemad aga, mida reklaamides läbi käisid, olid toona hoopis teistsugused kui täna, mil sularaha paberkujul on inimestel käes õige vähe. Millal te viimati nägite sellist reklaami, mis hirmutab tulekahjuga?

Pildileht, Ajaleht "Kaja" Foto: Ester Vaitmaa
statistiline album 1925 Foto: Statistiline Album