Novembri lõpus Majungasaurust uuriva teadustöö avaldanud teadlaste sõnul vahetusid olendi hambad kuni 13 korda kiiremini kui tavalistel lihasööja-dinosaurustel. "See tähendab, et nende hambad kulusid väga kiiresti, tõenäoliselt seetõttu, et nad närisid konte," selgitas New Yorgi Adelphi ülikooli bioloogiaprofessor Michael D'Emic CNN-ile.

Umbes 6,5 meetri pikkuse Madagaskari tippkiskja hambajälgi on nimelt leitud erinevate loomade luuosadelt, mis näitavadki, et dinosaurused haarasid saaki koos kontidega. Teadlaste sõnul ei olnud liha rebimiseks mõeldud hambad aga luude järamiseks mõeldud, kuigi luude närimine võis loomade jaoks toitainete saamiseks vajalik olla. "See on hetkel meie hüpotees, miks nende hambad nii kiiresti kasvama pidid," ütles D'Emic.

Selleks, et hammaste kasvamise kiirust mõõta, uuriti hammastel olevaid kasvurõngaid, mis toimivad sisuliselt nagu puudel olevad aastarõngad. Erinevalt puudest tähistavad hammastel sellised rõngad aga iga päeva, mil hammas kasvanud on.

Kogutud andmeid võrreldi dinosauruste lõuast tehtud kompuutertomograafilise kujutisega, mis näitasid kuidas hambad lõuas arenevad. Nende kahe teadmise põhjal arvutatigi välja, kui kiiresti hambad vahetusid.

Võrdluseks võib veel öelda, et Majungasauruste hammaste kasvatamise võime oli nii hea, et see paneb nad samale pulgale näiteks haidega, kes oma kiire kihvakasvu poolest tuntud on. Samuti kasvasid hambad kiiresti suurtel taimetoidulistel dinosaurustel.

Lisaks Majungasaurustele uuriti ka teiste liikide, näiteks Allosauruste ja Certosauruste hambakasvu. "Ma loodan, et meie uurimistulemused panevad inimesed uurima ka teisi sauruseliike. Ma arvan, et sealt leiab veel teisigi üllatusi," avaldas D'Emic lootust. "Selline uurimistöö võiks meil tulevikus võimaldada paremini mõista, kuidas dinosaurused selliseks arenesid ja nii kaua aega niivõrd edukad olid."