Punamõrvari ja Eesti vihkaja nimed kustutatakse Narva tänavasiltidelt

 (159)
Punamõrvari ja Eesti vihkaja nimed kustutatakse Narva tänavasiltidelt
Stena.ee

Riigikogus täna vastu võetud kohanimeseaduse muudatus ei võimalda enam panna tänavatele nime, mis oleks pühendatud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isikutele. Ära tuleb muuta ka juba varem pandud sellised nimed.

Narva linnavalitsus pole vaatamata ajaloolaste ja riigivõimude soovitustele ja nõuetele muutnud siiamaani ära aastakümnete tagust otsust anda ühele tänavale kümneid kaaslinlasi tapnud kommunistliku massimõrvari Albert-August Tiimanni ja teisele tulihingeliselt Eesti iseseisvumise vastu võidelnud Ansis Daumani nimi. Nüüd tuleb ka Narva linnavõimudel lõpuks tegutsema hakata.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik ja kohanimenõukogu sekretär Timo Torm selgitas Fortele, et kohanimenõukogu on juba varasemalt leidnud, et Ancis Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimed on sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga ning vastuolus ka juba kehtiva seadusega, mistõttu tuleb Narva linnal nimetatud tänavanimed ära muuta.

„Vastava märgukirja, ettepanekuga korraldada esimesel võimalusel sobimatute tänavanimede asendamine Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega, saatis riigihalduse minister Narva linnale 25.07.2020," ütles Torm.

Narva linnavalitusest saadud informatsiooni kohaselt on nende arhitektuuri- ja linnaplaneerimise Amet saanud ka juba ülesandeks valmistada ette vastav eelnõu sobimatute tänavanimede asendamiseks Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega.

Seotud lood:

Forte kirjutas juunis, et Ansis Dauman ja Albert-August Tiimann olid ajalooürikute põhjal mehed, kelle suurimad ja ühtlasi võikamad teod olid Narvaga otseselt seotud möödunud sajad teisel aastakümnel vahetult enne Eesti riigi väljakuulutamist.

Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teadur Valdur Ohman kirjeldab ühes oma ülevaadetest, kuidas Albert-August Tiimannist oli 1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni saanud Narva kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane ning kuidas ta oli 1918. aastal tsiviilelanike vastu suunatud repressioonide täitevvõimu esindajana otsene osaline.

Rahvusarhiivis on tema hoiul vastavasisuline teadaanne, mille järgi „igasugused läbiotsimised Narva kreisi piirkonnas võivad aset leida Narva linna Täidesaatva komitee ehk Kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjoni orderi põhjal toime pandud saada."

14. jaanuarini 1919 võeti Narvas vabadus 208 inimeselt ning sellega tegeles justnimelt 5. detsembril 1918 asutatud Narva kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjon koostöös Narva täitevkomiteega.

Vastavalt kontr-revolutsiooni vastu võitlemise komisjoni ja Narva Täitevkomitee kirjavahetusele hukati kuni 14. jaanuarini 1919 Narvas 34 inimest, neist 19-le pandi süüks kriminaalkuritegusid, mitte nende poliitilist meelsust või vaenulikkust uue režiimi suhtes.

Tiimann põgenes Venemaale 1919. aastal. Narva linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 10. juuli 1974 otsusega nr 256 nimetati Soldino tänav ümber Albert-August Tiimanni tänavaks.

Mis puutub Ansis Daumanisse, siis tema oli Läti päritolu bolševistlik poliitik, Narva Sõja-Revolutsioonikomitee esimees ja Nõukogude Venemaa sõjaväelane.

Valdur Ohmani ülevaate kohaselt valiti ta 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal Narva linnapeaks, pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks, oli Narva Tööliste Saadikute Nõukogu esimees jaanuarist märtsini 1918 ja oktoobrist 1917 Narva Sõja-revolutsioonikomitee esimees. Pärast Saksa okupatsiooni algust Eestis - veebruaris 1918 - tegutses ta partisanisalga ülemana Narvaga piirnevas Jamburgi piirkonnas.

Dauman organiseeris Narva töölistest 4. Narva töölispolgu ja oli 5. märtsist - 29. maini 1918 ratsasalga komandör. Töölispolgust sai Punaarmee 6. diviisi tuumik, mille koosseisus osales Dauman koos Nõukogude Venemaa vägedega Eesti iseseisvuse vastases Eesti Vabadussõjas. Maist kuni 22. detsembrini 1918 oli ta Gattšina diviisi ja hiljem 6. kütidiviisi sõjakomissar, edasi tegutses juba Lätis.

Narva linna Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 16. novembri 1983 otsusega nr 380 anti uuele tänavale nimi Ancis Daumani tänav.

Sellele rahvusarhiivi teadlase arvamusele tuginedes tegi ka Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg möödunud aasta 28. märtsil rahandusministeeriumi juures tegutsevale kohanimenõukogule ettepaneku, milles toetas seisukohta, et Ansis Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimed Narvas on vastuolus kohanimeseadusega.