Pronksiaegsed leiud viitavad, et kreeklased olid muistsed õllepruulijad
"See on Kreeka kohta ootamatu leid, sest seni on kõik viidanud, et seal joodi vaid veini," rääkis uuringu üks autoreid Thessaloniki Aristotelese ülikooli arheoloogiadotsent Tania Valamoti Live Science'ile.
Ajakirjas Vegetation History and Archaeobotany avaldatud uurimus viitab ka sellele, et muistsed kreeklased jõid alkohoolseid jooke aastaringselt, mitte ei sõltunud aastaaegadest ehk sellest, mil viinamarjad veini tegemiseks valmis said.
Arheoloogid leidsid Kreekast mitme hoone säilmed, mida võidi õlle tegemise jaoks kasutada: osad neist asuvad Põhja-Kreekas, osad Ida-Kreekas. Mõlemad paigad olid tule tõttu hävinud ja see aitas Valamoti sõnul leidudel nii pikka aega korralikult säilida.
Esimesest väljakaevamiste paigast leiti umbes sada üksikut linnasetera, mille vanuseks määrati vanem pronksiaeg, aastad 2100–2000 eKr. Ida-Kreekast leiti koguni 3500 tera keskmisest pronksiajast, vanuseks umbes 2100–1700 eKr. "Olen 95% kindel, et neid kasutati mingil kujul õlle valmistamiseks," ütles Valamoti. "Mitte sellise, nagu me tänapäeval joome, aga mingisuguse õlle-taolise joogi tegemiseks."
Põhja-Kreekast leiti veel kahekambriline struktuur, mis oli Valamoti sõnul loodud selleks, et ühes kambris kindlat temperatuuri hoida. Et õlletegemisel valmistatakse jahvatatud linnase ja vee segu meski ning sellest omakorda puhastatud vedelik virre umbes 70 kraadi juures, usubki Valamoti, et muistsed kreeklased kasutasid seadet just õlle valmistamiseks.
Kahest paigast leiti linnaste juurest ka mitukümmend jooginõud, millest võisid kreeklased oma pruulitud õlut juua. Valamoti sõnul on võimalik, et jooki lürbiti kõrrega, sest muidu oli seda liiga ebamugav juua.
Kreeka pruulikodade leid ei ole aga kõige vanem inimeste teadaolev kokkupuude alkoholiga. Gruusiast avastatud umbes 6000. aastast eKr pärinevatelt savinõudelt leiti veini jälgi - niisiis oli pigem see muistsete inimeste esimene meelepärane alkohoolne jook.
Egiptuses aga joodi teadaolevalt õlut neljanda aastatuhande eKr keskel ja Lähis-Idas millalgi 3200 eKr. Tõsi, nagu ka Valamoti oma töös kirjutab, joodi siis paksu konsistentsiga "odraveini" enamasti läbi kõrre.
