PÕNEVAD VANAD FOTOD: 1930ndate aastate Ruhnus oli rootslasi ligi 50 korda rohkem kui eestlasi!

 (3)
Ruhnu saare neiud
Ruhnu saare neiudFoto: Königsfest, Nikolai, Eesti Ajaloomuuseum

Ruhnu on läbi aegade olnud üks põnev, veidi kauge ja müstiline paik, kuhu paljud eestlased tihti ei satugi. Eesti Ajaloomuuseumi arhiivides leidub ka vanu pärle Ruhnu saare eluolust - siis kui eestlasi saarel veel väga ei olnud.

Ruhnu saare noored Foto: Königsfest, Nikolai, Eesti Ajaloomuuseum

Saarte Hääle andmetel oli Ruhnus, 1934. aastal, rootslasi 277 ning eestlasi 5, mistõttu moodustasid enamuse saare elanikkonnast rootslased ning veel tänase päevani on Ruhnus paljugi, mis viitab saare Rootsi mõjutustele - paljud kohanimedki on siiani samad. Pildil võib näha uhkelt riietatud Ruhnu saare noori, kes on end riietanud kaunitesse rahvarõivastesse.

Ruhnu vana kirik Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Seotud lood:

Samuti on olemas ka pilt vanast Ruhnu Püha Magdaleena kirikust, mille ehitusega alustati 1643. aastal ja tundub, et töö kvaliteet oli nii hea, et kirikut võib tänapäevalgi Ruhnus näha. Tegu on teadaolevalt vanima säilinud puithoonega Eestis ja praeguseks on ta restaureeritud ning veidi paremas seisus kui ülaloleval pildil. Puitkiriku taga on näha ka Ruhnu uut kirikut, mis oli ehitatud 1912. aastal ja tolleks hetkeks oli püsti olnud juba üle 20 aasta.

Ruhnu vana kiriku seestvaade, Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Pildilt küll ei paista, kuid Ruhnu puukirikus oli tollel ajal kuulus klaasimaalide kollektsioon. See on Eesti klaasikunstiajaloo vanim ja kõige väärtuslikum, sisaldades kuut 17.sajandi klaasimaali, mille võtsid Ruhnu elanikud 1944. aastal kaasa, kui nad Rootsi põgenesid ning nüüd asuvad need Stockholmis ajaloomuuseumis.