„Käesoleval ajal on menetlusse võetud Riigikogus „Kohanimede muutmise seadus 208 SE", mis täpsustab kohanimede määramist," on kirjas ka kolmas põhjendus.
Tegelikult ei anna ükski neist kolmest sisulist vastust, miks kannavad Narva kaks tänavat ikka veel Eesti-vastaseid nimesid. Otsuse saab mis iganes ajendil langetada vaid Narva linnavolikogu ning seda ei mõjuta mitte kuidagi ka riigikogus menetletav eelnõu. Parimal juhul võib see anda Narva võimudele ettekäände öelda, et nad pidi nime ära muutma riigivõimu korraldusel, kuigi seda väga ise ei tahtnukski-.
Narva opositsiooni esindaja Katri Raik ütles samuti nädala eest Fortele, et Narva poliitiline võim on taasiseseisvuse ajal toitnud end riigile vastandumisest.
„Tiimanni ja Daumani tänavatest Narvas on räägitud vähemalt 25 aastat, selles osas on palju sõna võetud, seda kuni vabariigi presidentideni välja. Tänaseks on kahest tänavanimest saanud põhimõtte küsimus: kes võidab, kas riik või linn, kelle sõna jääb peale," ütles Raik.
Katri Raik arvas, et Narva linna inimesed ei ole süvenenud, kes on Albert-August Tiimann või Ancis Dauman. Need kaks nime ilmusid tänavasiltidele sügaval nõukogude ajal ning Narva elanikud on koos nende nimedega elanud aastakümneid ning tänavate ümbernimetamine seostub neile kuludega, mis kaasnevad näiteks uute tänavasiltide panemisega.
„Narva volikogu liikmena pean lisama, et tänane volikogu koosseis ei ole valmis tänavanimede küsimust tegelikult arutama. Ei maksa ennast lasta eksitada Narva poliitrahvateatrist, et täna on nimede küsimus tagasi linnapea laual ning volikogu käed on justkui puhtad," ütles Raikk.