Pilk keskajast: see nukra silmavaatega mees on musta surma eel Cambridge`is elanud muistne inglane

Mustaks surmaks nimetatakse katku, mis 14. sajandi keskel Aasiast Euroopasse jõudis. Cambridge`i ja Dundee ülikoolide ühisprojekt nimega "After The Plague" ehk "Pärast katku" uurib ühelt tolle aja surnuaialt pärit tavainimeste säilmeid ja katsub ammu meie seast lahkunutele sõna otseses mõttes näo anda.

Mees pildil jäi ise katkust puutumata. Inglismaale jõudis must surm juunis 1348 ja möllas seal järgmise aasta detsembrini. Pildil olija suri teadlaste sõnul aga juba 13. sajandil. Omapärane on, et kuulus Cambridge`i ülikool, mille teadlased oma ammuse kaaslinlase säilmeid uurisid, oli mehe eluajal tõenäoliselt juba olemas - see asutati aastal 1209.

Siinne realistlik näopilt on digitaalse rekonstruktsiooni tulemus. Selle loomisel võeti aluseks mehe kolju ning muud iseärasused, millest ta luustik ja hambad kõnelesid. Mehe nime ei ole teada, teadlased on ristinud ta Context 958-ks.

Mees oli ilmselt haige ja hüljatud

Nagu öeldud, on Context 958 on osa laiemast katkujärgse perioodi uurimisprojektist, mida veab Cambridge`i ülikool. Selle raames tehakse väljakaevamisi ühel surnuaial, kuhu on sängitatud 400 inimest. Et matusepaik asub ühe keskaegse heategevusliku haigla lähistel, arvatakse, et Context 958 veetis aega enne surma just seal, olles tõenäoliselt haige ja hüljatud.

"Context 958 oli ilmselt St. Johni haigla patsient," lausus üks uurimistiimi liikmeid John Robb. "Haigla pakkus peavarju ja toitu umbes tosinale linnaelanikule, kes ise enda eest hoolitsemisega hakkama ei saanud."

Säilmetest selgus, et mees oli surmahetkel tõenäoliselt parimas eas ehk pisut üle 40 aasta vana. Sleketi kulumisastet uurides tuli välja, et ta oli terve elu rasket füüsilist tööd teinud. Tema hambaid uurides leiti, et kahel korral nooruses olid mehe hambaemaili kasvamisse lüngad sisse tulnud, mis tähendab, et ta võis olla neil hetkedel pikemalt haige või siis kannatada nälga. Sellest hoolimata oli mehe pikkus täiskasvanuna pisut üle tollase keskmise.

"Me ei oska öelda, mida ta konkreetselt tegi, aga ta oli kindlasti töölisklassist - võimalik, et mingit laadi spetsialist," ütles Robb.

Mehe kohta selgusid ka mõned omapärased detailid: näiteks oli ta menüü eeldatavalt vaese inimese kohta olnud üpris liha- ja kalarikas. Üldiselt sõid kõige vaesemad linlased tollal peamiselt teraviljapõhist toitu (leib, kört, puder jne). Seetõttu oletatakse, et ehk oli ta amet selline, mis võimaldas jõukamate inimestega seostatavale loomsele toidule ligipääsu. Seletamatu oli ka see, et mees oli maetud, nägu allapoole.

Pauk kuklasse

Mehe koljult leiti tõendeid sellest, et teda oli tömbi esemega kuklasse löödud, ent see ei olnud tõenäoliselt ta surma põhjuseks, sest koljult oli näha trauma paranemisjälgi. Kui fantaseerida, võiks ehk arvata, et äkki oli pauk kuklasse hoopis see, mille tõttu elujõus töömees ise enam endaga hakkama ei saanud ja pidi vaestemajja minema.

Šotimaal asuva Dundee ülikooliga kahasse läbiviidava projekti laiem eesmärk on uurida seda, kuidas 13. sajandil lihtsad, tavalised inimesed elasid. On ju sellest ajast pärit kirjalikud ülestähendused eeskätt tolle aja rikaste ja ilusate kohta. Et teadusajakirjas pole Context 958t ja tema kohta käivaid detaile veel ilmutatud, võib kõigesse, mida teadlased ta kohta oletavad, hetkel veel pisut ettevaatlikult suhtuda. Projekt ise peaks aga vältama aastani 2021, mis tähendab, et sarnaseid nägusid kaugest minevikust võib veelgi meie ette jõuda.