Proovi kujutleda väikest taimtoidulist dinosaurust, kelle soomustel on karvkate. Nüüd mana silme ette hiiglaslik lihasööja, kelle jalad on nagu taksikoeral. Lõpetuseks visanda vaimusilmas linnusarnane nahast tiibadega röövloom, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Dinosauruste maailm oli palju pentsikum kui teadlased veel 25 aastat tagasi arvasid. Toona arenes teadus teosammul – aastas avastati ainult ligi 15 uut dinosauruseliiki.

Tänapäeval leitakse igal nädalal mõni uus liik. Tempo on kiirenenud seetõttu, et paleontoloogide arv on võrreldes 25 aasta taguse ajaga tohutult kasvanud, arvatavasti peaaegu neljakordseks. Teadlaste uue põlvkonna esindajad tunnistavad tihti, et nende huvi sütitas film „Juuraajastu park“.

Kui linateos 1993. aastal kinodesse jõudis, käis seda vaatamas üle 144 miljoni inimese. Paljud on filmi nautinud ka pärast seda, kui see kinodes jooksis. See enneolematu kassahitt lõi kinolised pahviks kõige elutruumate dinosaurustega, keda filmimaailm oli kunagi varem näinud.

Põnevik kinnistas lõplikult arvamuse, et eelajaloolised roomajad ei olnud sugugi evolutsiooni kohmakad tupikotsad, vaid aktiivsed ja isegi evolutsioonilises mõttes üsna edukad loomad.

Nende väljasurnud elukate uurimiseks hakati filmi mõjul eraldama rohkem raha. Seni põhjalikult uurimata piirkonnad kammiti läbi ja uued ainulaadsed leiud muutsid alatiseks meie ettekujutust kaugest minevikust.

Samal ajal töötati välja uusi tehnilisi vahendeid, nii et paleontoloogid said taasluua dinosauruseid arvutis ning katsetada vanu teooriaid palju tugevamal teaduslikul taustal.

Selline areng tõendab, et praegu on käes paleontoloogia kuldaeg. Üha kasvava teadmiste pagasi varal saame nüüd luua uue juuraajastu pargi, mis on täis veidraid liike, kes ujuvad, maskeeruvad ja häälitsevad täpselt nii nagu tegid seda üle 66 miljoni aasta tagasi elanud tõelised dinosaurused.

Loe filmi mõjudest teadusele lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest!