„Õndsad on vaimust vaesed“ osutub autoriteetse akadeemiku suureks veaks

 (72)
Uhtna lasteaed Pääsusilm, Uhtna raamatukogu   näitus "Sajand kodus" pühendataud EV 100
Uhtna lasteaed Pääsusilm, Uhtna raamatukogu näitus "Sajand kodus" pühendataud EV 100Foto: Sven Arbet

Piibli Uue Testamendi peategelasele Jeesus Kristusele omistatud väljend „Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik“ on sellises sõnastuses tegelikult 18. sajandil toimunud Piibli tekstivigade parandamise käigus tekkinud viga.

Teoloog Toomas Paul rääkis Vikerraadio saates „Hommikumõtisklus", et Kristuse tegelikud sõnad Mäejutluses olid „Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik".

„Selle salmi tõlkimine näitab, kui keeruline on sõnumit üle mitme keele edasi anda," märkis Toomas Paul. „Kreeka keeles kiidetakse õndsateks neid, kes on vaimus vaesed, ja nii oli see ka meie 1739. aasta piiblis: „Õndsad on need, kes vaimus vaesed on". See on korrektne tõlge."

Kuid 1861. aastal tellis Eestimaa sinod akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannilt piiblitõlke parandamist keelevigadest.

Toomas Paul märkis, et keelevigade parandamise kõrval asendas Wiedemann teadmata põhjusel väljendi „vaimus vaesed" ära „vaimust vaesteks" ehk poolearulisteks. Paraku käibib see edasi, kuigi 1989. aasta Uues testamendis on tekst ennistatud.

Tegelikkuses viitab vaeses Pauli sõnul näljale, tühjusele ja puudusele.

„Vaimus vaesed on need, kelle vaim on tühi, nii et nad saavad jumala vaimus vastu võtta. Täita saab vaid siis, kui on vaba ruumi. Ja mis oleks veel parem võrdpilt, kui nälg ja janu," selgitas Toomas Paul.

Ta märkis juba tegelikult 2006. aastal väljaandes „Eesti Kirik", et „tagantjärgi ei saa aru, mis võis teda [Wiedemanni] sundida sellist «parandust» tegema. Igal juhul oli tema autoriteet nii suur, et keegi ei protestinud".