Leavmatused olid viikingite seas väga populaarsed, kuid enamasti on sellised viikingilaevad tänaseks päevaks ära lagunenud ning heas korras laevmatuse leidmine on haruldane juhus. "Antud leid on huvitav, sest hetkeseisuga on Norrast leitud vaid kolm hästisäilinud viikingilaeva," ütles Norra kultuuripärandi instituudi (NIKU) teadur Knut Paasche.

Paasche sõnul on värske leiu ajalooline tähtsus märkimisväärne, sest seda saab uurida kõikide tänapäevaste arheoloogiliste meetodite abil, varasemate viikingilaevade leiud ulatuvad Paasche sõnul juba mõne aja taha. Oslo kultuurimuuseumi viikingilaevade osakonna kuraator Jan Bill toob veel välja, et tegemist on laevmatuse mõistes väga suure laevaga. "Arheoloogilisest vaatepunktist on tegemist märkimisväärse leiuga," ütles ta National Geographicule.

Jellstadi laevaks kutsutud põhileid on umbes 20 meetri pikkune ning paikneb maapinnas kõigest poole meetri sügavusel. Uurijate sõnul kattis laeva varasemalt ka kääbas, kuid talunikud on selle 19. sajandil laiali kandnud.

Hetkel on keeruline hinnata, kui vana leid on, kuid teadlaste hinnangul on laev väga heas seisukorras. Tõenäoliselt veeti laev maapinnale ligiduses asuvast Oslo fjordist. Laeva vanusele võib aga viidata vahetus ligiduses asuv nn Jellhaugeni haud, mis on umbes 1500 aasta vanune.

Peale laeva tuvastasid arheoloogid radari abil seitse hauda ning viie pikkmaja jäänused. "Laevmatused ei paiknenud tavaliselt eraldatult, vaid olid tavasurnuaedades ning märkisid inimese võimu ja mõjukust," ütles avastusega seotud arheoloog Lars Gustavsen.

Teadlased ei kavatse oma leidusid üles kaevata, vaid üritavad esialgu võimalikult palju välja uurida mitteinvasiivseid meetodeid kasutades. Alustuseks loovad nad nii haudadest kui ka ümbritsevast surnuaiast digitaalse kaardi. Instituudi teadlaste sõnul kaalutakse pärast seda, kas edasised väljakaevamised on vajalikud või mitte.