Kolmapäeval avalikustatud uuringus on vaadeldud mitmeid sarnaseid anumaid, millest vanim pärineb 2800 kuni 3200 aasta tagusest ajast. Samas ütlevad teadlased, et sarnaseid nõusid on leitud ka näiteks 7000 aasta tagusest ajast. Topsikute kasutusalast annab aimu nende suurus ning nõudest leitud kitse-, lamba-, ja lehmapiimajäljed.

"Minu teada on tegemist esimese otsese tõendiga, mis aitab meil mõista seda, kuidas lapsed eelajaloolisel ajal sõid või kuidas nende eest hoolitseti," ütles teadusajakirjas Nature ilmunud uuringu autor, biomolekulaar-arheoloog Julie Dunne Bristoli Ülikoolist. "Minu arvates näitab see ka seda, et eelajaloolised inimesed hoolisid oma lastest väga ning hoolitsesid nende eest."

Kuigi uuring käsitleb kolme tavalisema kujuga nõud, on mitmed neist ka erilise kujuga, kujutades näiteks loomi või muid olendeid. "Minu arust on need väga armsad. Tõenäoliselt arvasid nii ka eelajaloolised inimesed, kelle jaoks võisid nõud täita kaht funktsiooni - lisaks piima mahutamisele olid need ka mänguasjade eest," selgitas uurimuse kaasautor Katharina Rebay-Salisbury.

Kuigi elu toona oli raske - valdav osa inimesi elas näljas, kehvades tingimustes ning ka keskmine eluiga oli väga madal, näitavad leiud Rebay-Salisbury sõnul, et meie esivanemad oskasid elust rõõmu tunda. "Need (pudelid -toim) annavad aimu loovusest ja mängulisusest, mille olemasolu me tavaliselt oma eelkäijate puhul unustama kipume," sõnas ta.

Teadlaste sõnul olid lutipudelid vajalikud emade elu lihtsustamiseks, kuna võimaldasid rinnapiima asemel lastele loomade piima sisse sööta. "Ema ülesanded - millest üks kõige tähtsamaid on lapse toitmine - saab selliste nõude olemasolul delegeerida ka teistele ühiskonna liikmetele," selgitas Rebay-Salisbury.