Väga palju eri riikide ajaloost on koondunud just Briti Muuseumisse, kuna muuseumide tekkimise ajal oli just brittide käes maailmas võim.

Olukord, kus ühe muuseumi kätte on koondunud nii palju museaale, tekitab lausa halenaljakaid juhtumeid - näiteks on Nigeeria brittidelt aastakümneid Beninist võetud skulptuure tagasi palunud ning pika mangumise peale oli Suurbritannia suurim muuseum ka lõpuks nõus kujud loovutama. Kogu asja juures oli üks suur aga - kui näituseperiood Nigeerias lõppema pidi, ootasid britid, et museaalid tagastatakse, vahendab History.com.

Sarnane juhtum oli ka austraallaste ja brittide vahel. 2016. aasta näituseks laenati Austraaliasse aborigeeni hõimudele kuulunud ning 18. sajandi lõpus Suurbritanniasse jõudnud Gweagali kilp, mida Briti Muuseum samuti pärast näitust tagasi nõudis.

Egiptus nõuab tagasi 1801. aastal sõjasaagina Suurbritanniale antud Rosetta kivi, Lihavõttesaared saarele iseloomulikku Moai pead ning kreeklased on juba alates 1980ndatest saadik palunud tagastada Parthenoni templist pärinevad kujud, mida nende omastaja järgi kutsutakse ka Elgini marmoriks.

Muuseum on aga konkreetselt teada andnud, et mingisugust plaani esemete tagamisteks ei ole. Just selle aasta lõpus ütles muuseumi juhataja Hartwig Fischer The New York Timesile, et kollektsioonid peavad jääma terviklikuks.

Samal ajal on näiteks prantslased aga mitmed esemed oma kunagistele asumaadele tagastanud. Pariisis asuv Quai Branly muuseum tagastab näiteks 26 koloniaalajastul varastatud museaali Beninile. Riigi president Emmanuel Macron on muuhulgas öelnud, et kavatseb riigi seadusandluse muuta selliseks, et kui mõni riik peaks enda ajalukku kuuluvaid esemeid tagasi nõudma, siis see nõue ka rahuldatakse.