Ka teised seiklejad reisisid ja tõid kaasa oma retseptid, muutes makaronid maailma üheks populaarsemaks roaks, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Antiikaja ürikutest teame, et kreeklased ja roomlased rullisid taina laiali ja see lõigati ribadeks, mida kasutati toiduvalmistamisel. Neid ribasid nimetati ladina keeles laganum’iks ja küllap olidki need meie aja lasanje eelkäijad.

Tõendina makaronide valmistamisest on tõlgendatud ühe etruski hauakambri pilte 3. sajandist eKr. Vahest soovisid etruskid kindlad olla, et nende igapäevast toitu jätkuks ka surmajärgses elus?

Kriitikameelega teadlased usuvad siiski, et piltidel kujutatud töövahendeid ja jahukotte võidi kasutada lihtsalt tavalise leiva küpsetamiseks.

Jahu ja vee segamine tainaks, mida keedetakse, küpsetakse või praetakse, pole mingi eriti originaalne idee. Itaalia pasta eripäraks on asjaolu, et see vormitakse ja kuivatatakse niimoodi, et saadus kannatab transporti ning on säilitatav pikka aega. Kui see potti panna, muutub see pehmeks ja õrnaks, nagu oleks täiesti värske.

Araabia geograaf Muḩammad al-IdrĪsĪ märgib 1154. aastal valminud kaardi kommentaarides, et Sitsiilia Palermo-lähedase Trabia asula elanikud „valmistavad pikki tainaribasid, mida eksporditakse laevaga Kalaabriasse ja mitmesse teise kristlikku ja moslemiriiki“.

Ta nimetab tainaribasid sõnaga triyah, ja kuna see on araabiakeelne sõna makaronide kohta, oletavad ajaloolased, et makaronid tõid Sitsiiliasse araablased.

Loe makaronide ajaloost lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost!