Metsiku Lääne kõrtsikohtunikud: saloon'ist sai seaduse käepikendus


Metsiku Lääne kõrtsikohtunikud: <em>saloon</em>'ist sai seaduse käepikendus
Roy Bean oma kõrtsis kohut mõistmas. (Foto: Wikimedia Commons)

Pikka aega suli ja petturi elu nautinud Roy Bean saabus 1882. aastal ühte Texase telklinnakusse. Seal elasid raudteetöölised, kes igal õhtul end täis jõid ja kaklesid.

Vägivalla ohjeldamiseks määrati ametisse kohtunik. Valik langes kohaliku kõrtsi omanikule Beanile, kes võis oma kuritegelikku karjääri seaduse toel jätkata, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.

Ühel 1883. aasta pühapäeva pärastlõunal oli raudteetööline Pat O’Brien üle silla teel vast ehitatud Langtry linna Texases. Ootamatu tuulehoog tõukas ta üle sillaääre ja ta kukkus kivisesse jäärakusse.

Pat O’Brien suri kohapeal. Tema kaaslased lasid kutsuda Roy Beani, väikelinna kohtuniku, kes tegutses ka kohtuarstina ja kellele ühtlasi kuulus kohalik joomakoht ehk saloon. Bean tõi surnu jäärakust üles ja asetas ta kõrtsi piljardilauale.

Üheainsa käeliigutusega õngitses kohtunik laiba taskutest välja relva ja 40 dollarit.

„Kuulake nüüd,“ ütles Roy Bean ja vaatas kõrtsiliste seas ringi, „ma pean selle vaese vennikese maha matma ja raske on kaevata kivikõva maapinda. Seetõttu määran ma surnule 20 dollarit trahvi peidetud relvaga ringikäimise eest, 10 dollarit matusekuludeks ja 10 dollarit kohtukuludeks.“

Roy Bean libistas 40 dollarit oma taskusse ning jätkas kohtuotsuse kuulutamist: „Ma mõistan, et ta on surnud ega saa ennast kaitsta, kuid see pole seaduse, vaid tema enda süü.“

Seotud lood:

Ükski kõrtsis viibinu ei kostnud sõnagi. Texases Langtrys oli Roy Beani sõna seaduseks.

Pat O’Brieni juhtum polnud Roy Beani karjääris kaugeltki unikaalne. See viinaninast kohtunik, keda tunti ka kui „seaduse käepikendust Pecosist läänes“, arvas, et õigus oli alles siis täielikult jalule seatud, kui tema enda taskud olid raha täis. Seetõttu raputas Roy Bean dollarid välja iga enda kätte sattunud süüdistatu taskutest, olgu too süüdi või mitte.

Mõiste „Pecosist läänes“ hõlmas jumalast hüljatud kõrbet Pecosi jõe lähedal, mis ulatus läbi New Mexico ja Texase. Piirkond lõi 1882. aastal lühikeseks ajaks õitsele, sest siis ehitati uut raudteed läbi USA. 8000 raudteetöölist asusid elama raudtee kõrvale püstitatud telklinna Vinegarooni, mis sai oma nime kõrbes elanud viburskorpioni järgi. Päeviti tegid mehed kõvasti tööd, õhtuti lasid end aga lõdvaks.

„See on kõige hullem kamp mängureid, taskuvargaid ja löömamehi, keda ma kunagi näinud olen,“ iseloomustas neid üks Texase ranger ehk korrakaitsja, kes jahtis Metsikus Läänes röövleid ja karjavargaid.

Ühel 1882. aasta kevadpäeval jõudis Texase telklinna hobuse seljas keegi vanem härrasmees. Tal oli kaasas kümme vaati viskit ja omajagu õlut. Mehe nimi oli Roy Bean.

Sõbrad tegid Roy Beanist kohtuniku

50. eluaasta künnise ületanud Roy Bean pärines Kentuckyst, kuid oli elanud paljudes kohtades USAs ja Mehhikos. Harva viibis ta samas kohas pikka aega, peamiselt sel tüütul põhjusel, et ta sattus alati seadusega pahuksisse ja pidi karistuse eest põgenema.

Kui Roy Bean ennast 1882. aastal Vinegarooni sisse seadis, lasus tema südametunnistusel arvutult vargusi ja isegi paar mõrva. Raudtee-ehituse äärne Texase telklinn oli kõigiti eemaletõukav koht: siin lokkasid vargused, kaklused ja veretööd.

Mõistagi tahtsid ka vargad, pätid ja mõrtsukad janu kustutada. Roy Bean teadis, et joomakoht tõotab head äri, ning 27. juunil 1882 kuulutas ta oma telkkõrtsi avatuks.

Kõrtsilisi oli küllaga. Lähim kohus asus aga ligemale 300 kilomeetri kaugusel Fort Stocktonis. Et telklinnakus vohav vägivald kontrolli alla saada, otsustati 1882. aasta suvel, et keegi linnaku elanikest tuleb kohtunikuks määrata. Kohalikud Texase korrakaitsjad, kes kõrtsis sagedasti käisid, osutasid seepeale oma kõrtsipidajale.

Nüüd sai Roy Bean, purjutav kõrtsi­omanik, kelle südamel oli juba tapmisi, pettusi ja arvutult kaklusi, kindlustada õigluse võidulepääsemise. See oli nagu hundi määramine lambakarjuseks.

Loe metsiku lääne kõrtsikohtunikust lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost!