Maal tuvastati vanim aine ja see on isegi vanem kui Päike

 (29)
Maal tuvastati vanim aine ja see on isegi vanem kui Päike
Maalt leitud vanim tähetolm elektronmikroskoobi allFoto: Janaína N. Ávila / SWNS

Viiskümmend aastat tagasi langes Austraaliasse meteoriit, millest leitud aine analüüsimine paljastas, et see on 5-7 miljardi aasta vanune.

See tähendab, et tegemist on nüüd Maa kõige vanema ainenäidisega. Veelgi enam - meie Päikese vanuseks hinnatakse 4,6 miljardit aastat. Seega on maavälist päritolu aine tõenäoliselt vanem kui Päike ning isegi meie päikesesüsteem.

Millega siis on tegu? Tegemist on tähetolmuga. Kui tähed sünnivad, siis gaasid ja tolm segunevad omavahel kuumuse mõjul. Hukkudes hakkavad need aga taas oma koostisaineid - ehk tähetolmu - tagasi maailmaruumi paiskama. Meteoriidid on võimelised seda tolmu endasse siduma ning käituma justkui ringirändav ajakapsel, mis seda transpordib.

Tähetolmu uurimine on teadlastele väga huvi pakkuv valdkond. Tähetolmu sisaldavad meteoriidid on haruldased ja võimaldavad mõista seda, kuidas tähed tekkisid. "Need on kõige vanemad tahked osakesed, mis me üldse kunagi leidnud oleme. Tegemist on sisuliselt tahkete tähenäidistega," kommenteeris leidu avastuse taga oleva teadlasterühma juht Philipp Heck CNN-ile.

Kosmosekiirgus aitab vanust määrata

Seotud lood:

1969. aastal avastatud meteoriidi uurimine oli töömahukas protsess. Esmalt eraldati sellest tähetolmuosakesed - selleks purustati meteoriiditükid ja jahvatati need pulbriks. See omakorda lahustatakse happes ning alles jäävadki tähetolmu terad - teadlased saavad neid vaadelda ja hinnata nende vanust, koostist ja päritolu.

Osakeste vanuse määramisel kasutasid teadlased kosmosekiirguse abi. Kuna kiirgus muundab ainet ajapikku, on võimalik elementide moodustumise toel aine vanust hinnata. "Ma võrdlen seda olukorraga, kus sul on ämber vihma käes. Eeldusel, et vihma langeb stabiilselt, saab veetaseme järgi oletada, kaua see vihma käes on olnud," selgitas Heck.

Osakeste vanus oli väga erinev - mõned neist olid sama vanad kui Päike, kuid mõned võisid olla isegi kuni seitsme miljardi aasta vanused. Valdav osa ainest oli aga siiski pigem viis miljardit aastat vana. "Noori osakesi on enam, kui me arvasime. Meie hüpotees on, et valdav osa neist osakestest tekkis intensiivsel tähetekkeperioodil 4,9 kuni 4,6 miljardit aastat tagasi," kommenteeris teadlasterühma juht.

Vastused olulistele küsimustele

Teadlaste sõnul aitab nende leid vastata ühele teadlaste poolt vaidluse all olevale küsimusele. Kui mõned teadlased väidavad, et tähtede tekkimisprotsessid on stabiilsed, siis teised väidavad, et tegemist on perioodiliste sündmustega, mis võivad olla intensiivsemad, kuid võib esineda ka rahulikku aegu. Hecki sõnul näitavadki nende avastused, et viimastel on õigus.

"Tähetolm on kõige vanem aine, mis üldse Maale on jõudnud. Selle uurimine võimaldab meil rohkem teada saada meie tähtede, meie kehades oleva süsiniku ja meie hingatava hapniku päritolu kohta. Tähetolmu abiga saame neid aineid jälgida väljapoole meie päikesesüsteemi eluiga," rõõmustas Heck.