Leid linnasüdamest: Norras ilmus turuplatsil väljakaevamistel maapinnast viikingite laevamatus
Alust ennast tegelikult ei leitudki, kuna puit oli ammu ära kõdunenud, kuid nelja meetri pikkune jälg pinnases oli liiga ühtlane ja sümmeetriline selleks, et see võinuks olla looduslikku päritolu. Edasised kaevamised kinnitasid leiu olemust, arheoloogid leidsid roostetükikesi ja naelu.
Trondheimi asutas arvatavasti kuningas Olav Tryggvason aastal 997, ent arheoloogiliste tõendite põhjal elasid inimesed seal juba tuhandeid aastaid varem. Trondheimi ajalugu on lünklik, kuna peamiselt puithooneist koosnenud linnas möllas aastal 1681 tõsine tulekahju ja just seetõttu, et neid lünki täita, on viimase paari aasta jooksul seal korraldatud laialdasi väljakaevamisi. Eelmise aasta septembris leiti ühe väljaku alt 11. sajandist pärineva kiriku säilmed, kus endine viikingikuningas Olav Haraldsson pühakuks kuulutati. Leiti ka surnuaed sadade haudadega ja pronksist krutsifiks.
Paat on vanem, ilmselt pärit 7.-10. sajandist. Dateerimisel olid abiks lusikatükk ja murdunud võti, mis selle väljakaevamistelt leiti. Veel avastati paadi juurest pisike tükk pronkslehte, mõned isiklikud esemed ja kaks pikka konti, mis samamoodi nagu paatki asusid põhja-lõuna suunal. Need on üsna lagunenud, mistõttu tuleb teha põhjalikke analüüse, et välja selgitada, kas need on inimese või mõne looma omad.
See, et paadimatus asub rannikust ja fjordist kaugel, viitab, et matus on pärit hilisest raua- või varajasest viikingiajast, mil skandinaavlased alles alustasid põhjapoolkera meritsi avastamist.
"On tõenäoline, et paat kaevati maasse ja seda kasutati surnukirstuna. Ilmselt oli haua kohal ka kääbas," ütles Norra kultuuripärandiinstituudi ehk NIKU varajaste paatide ekspert Knut Paasche. Ta lisas, et alus oli väga sarnane Åfjordi paatidele, milliseid on sageli nähtud Trondelagi ranniku äärest pärinevates matustes. See on aga esimene kord, mil paat on leitud lausa Trondheimi linnast. "Selline paaditüüp on keskkohast suhteliselt lame, kuid selliseid ehitati ka täitsa lamedapõhjalistena, kuna need olid mõeldud Nidelveni jõe madalates vetes sõitmiseks," ütles Paasche.
