LEBEDEV PUTŠIPÄEVAL TOOMPEAL: Eesti on de jure ja de facto ikka veel Nõukogude Liidu osa!

 (12)
1991 aasta ajalehed
1991 aasta ajalehedFoto: Ajalehe skanneering: 23. augusti Eesti Ekspress, Ajalehe skannering

Uudised, et Moskvas on toimumas riigipööre polnud enam uued. Toompeal oli toimumas tihe töö, et mõista mis täpselt toimub, kes on pukis ning mida teha edasi. Tolleaegsed Eesti Ekspressi reporterid püüdsid aga tähtsaid ninasid majast kinni ning küsisid, mida nood arvavad putšist. Toome Teieni tolleaegse artikli abil Siim Kallase, Arno Allmanni, Jaan Tootsi, Vaino Väljase ja Vladimir Lebedevi mõtted sel pingelisel päeval.

1991 aasta ajalehed Foto: Ajalehe skannering: 23. augusti Eesti Ekspressist, Ajalehe skannering
SIIM KALLAS (ametiühinguliider: "ILMSELT LÄHEB LÖÖMAKS."

"Prognoos on sünge. Kirjutasin ühe loo välispressile, mis peaks ilmuma umber oktoobris. Selles loos nägin ette, nii imelik kui see ka pole, täpselt tänase stsenaariumi.
Arvan majandusteadlasena, et kõige taga on ikka sõjatööstuslik kompleks. Need privileegid, mis nad tänu perestroikale kaotasid, on meeltult suured. Näiteks "Dvigatelis" ja teistes sõjatehastes saadi täiesti vabalt sõiduautosid, tootmisprotsessi korraldusega neil mingeid probleeme ei olnud. Mingi salapärane Tööstusettevõtete Assotsatsioon, kellest mina isiklikult midagi kuulnud ei ole, pidi riigipöpöret toetama. See peaks olema puhtalt sõjalise kildkonna organisatsioon.
Diktatuuri kehtestamiseks on minu arvates aeg mööda lastud. See oleks olnud teostatav mõned kuud tagasi, kui Jeltsin polnud veel presidendiks kuulutatud. Pole välistatud ka võimalus, et Gobratšov kusagilt tagasi ilmub. Vastasleerid on aga ka tugevad, löömaks läheb igal juhul."

1991 aasta ajalehed Foto: Ajalehe skanneering: 23. augusti Eesti Ekspress, Ajalehe skannering
Seotud lood:

ARNO ALLMANN (uus ametikoht: riiginõunik): "LOOMULIKULT ON TAGASILÖÖK AJUTINE."

"Klassikaline riigipööre. Seaduslikult valitud president on kõrvaldatud. Kas see oli juhus või seaduspärasus? N Liidu ühiskond oli nii tugevas kriisis, et kriisist püüti välja tulla järjekordsete kriiside kaudu. Tagasilööki ennustasid nii Shevardnadze kui Jakovlev. Meie sidemed Moskvaga on ikka liialt nõrgad, et midagi täpselt ette näha. Me ei tunne Moskva köögipoolt, aga meil on vaja seda tunda, kui oleme sellise ohtliku naabri läheduses. Vaevalt et õnnestub seda riigipöördekatset lõpuni läbi viia."

1991 aasta ajalehed Foto: Ajalehe skanneering: 23. augusti Eesti Ekspress, Ajalehe skannering


JAAN TOOTS (Eesti Politsei Eriteenistuse direktor): "MEIE TEEME OMA TÖÖD EDASI."

"Mis siin ikka. Kõik on rahulik. Ma olen kogu aeg öelnud, et kui keegi tahab Tallinna vallutada, siis on Tallinnas nii palju vägesid ja tehnikat, et plats paugupealt puhtaks teha. Mõnekümne tanki pärast, mis kuskil piiril ekslevad, ei maksa rahvast ärevile ajada. Kui käsk oleks tulnud, oleks meist ammu üle sõidetud. Praegu suudame Toompead kindlustada vaid lõssenkistide vastu. Kui ikka tankipolk tuleks, siis ei aita ka graniitrahnud."

1991 aasta ajalehed Foto: Ajalehe skanneering: 23. augusti Eesti Ekspress, Ajalehe skannering

VAINO VÄLJAS (EKP): "OLEKS SAATUS ARMULINE."

"Meie partei on oma seisukoha selgelt välja öelnud: oleme Eesti-kesksed ja anname kogu jõu Eesti Vabariigi taastamisele. Sellist võimuhaaramist ei saa tunnistada, see on seadusevastane. On selge, et maailmapoliitikas on vaja jätkata pingelõdvendusega, poliitikaga, mid tuntakse uue mõtlemise nime all. Kui küsida isiklikult minu seisukohta, siis mina aksepteerin täielikult Eesti Ülemnõukogu ja Arnold Rüütli poolt välja öeldut. Ilmtingimata olen ma optimist. Oleks saatus armuline!"

1991 aasta ajalehed Foto: Ajalehe skanneering: 23. augusti Eesti Ekspress, Ajalehe skannering

VLADIMIR LEBEDEV: "PRAEGU ON VAJA OODATA, MIS MOSKVAS EDASI SAAB."

Rahvasaadik Lebedev istub hooletus poosis aknalaual ja pahvib enesekindlal ilmel suitsu. "Tänane öö oli mulle muidugi üllatus, kuid iga vähegi haritud poliitik võis arvata, et midagi sellist tuleb. Eesti on de jure ja de facto ikka veel N Liidu osa, hääletame või otsustame me siin, mis tahes. Isegi lugupeetud proua Lauristin sõitis Rootsi Liidu passiga. Muid dokumente maailm veel ei tunnista."

Impeeriumisäilitajate liider raputab tuhka Toompea radiaatori taha. "Me võime end kümme korda sõltumatuks kuulutada, kuid need on ainult sõnad. Erakorralise seisukorra kehtestamine ei tulnud meie ootamatuna. Presidendil on riigis kaks põhikohustust: tagada iga kodaniku kostitutsiooniline kaitse ja kindlustada konstitutsiooni toimimine riigi territoorimuil. Gorbatšov neid kohustusi ei täitnud. Tsiviliseeritud maades jääb president sellisel juhul oma kohast ilma."

Inga Raitar