Läbipaistev mereloom näitab, kuidas tekkis veri


Läbipaistev mereloom näitab, kuidas tekkis veri
Botryllus schlosseri (Wikimedia Commons / Parent Géry)

Selgrootu veeloom aitab vastata küsimusele, kuidas tekkisid vererakud.

Tema eriline vereringesüsteem õpetab teadlastele, kuidas kujunes välja meie veri, kuidas saaksime võidelda vähiga ja vältida siiratud elundi tõrjumist organismi poolt, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Californias Monterey sadamas kraabivad Stanfordi ülikooli teadlased kai küljest lahti lillelaadseid mügarikke. Ehkki värviliste mügarike läbimõõt on kõigest mõni sentimeeter ja need on peaaegu märkamatud, aitavad need teadlastel paremini mõista vastust tähtsale küsimusele, kuidas tekkis selgroogsete, sealhulgas inimeste veri.

Lillemügarikud koosnevad tegelikult tillukestest mereloomadest, kelle vereloomesüsteem on inimeste omaga üllatavalt sarnane. Meie vere tekkeloo selgeks saamine võib olla abiks mitmesuguste uute ravimeetodite leiutamisel.

See loom on meritupp liigist, mille ladinakeelne nimetus on Botryllus schlosseri. Merituped on erilise läbipaistva mantli ehk tuunikaga ümbritsetud mereelanikud, kes kuuluvad mantelloomade alamhõimkonda.

Eri merituped elavad enamikus meredes, sealhulgas ka Läänemeres. Nende vabalt ujuvad vastsed meenutavad konnakulleseid ning väikestel merituppedel on primitiivne aju ja ka algeline seljaaju.

Täiskasvanuna aga muutub kõik. Siis kleepuvad merituped kalju külge ja moonduvad radikaalselt, nii et loomad kaotavad saba, seljaaju ja lihased. Seejärel tekivad merituppede kolooniad, milles võib olla kuni 20 isendit.

Seotud lood:

Kolooniad klammerduvad kaljudele ja muudele kõvadele pindadele neis paigus, kus esineb tõuse ja mõõnu ning moodustavad kauneid, suurejoonelisi lillemustreid, mis on oranži, kollase, punase, valge, lilla või rohekashalli värvusega. Iga isend selles koloonias on kõigest 2–5 millimeetri pikku­ne, tagurpidi pööratud tilga kujuga ning selle terav ots on suunatud koloonia keskmesse.

Kuigi igal isendil on oma süda, seede­süsteem ja lõpused, toimib koloonia ühtse organismina. Isendid on ühendatud läbipaistvate veresoonte võrgustikuga, mis võimaldab neil omavahel verd ja tüvirakke vahetada. Läbipaistvus teeb merituped teadlastele eriti huvitavaks, sest see lubab teadlastel jälgida, kuidas vererakud koloonias liiguvad.

Loe sellest, mida merituped meile vereloome kohta õpetada võivad, lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!