Vaino sõnul ei suhtunud Tammsaare Pätsi isikusse üldse niivõrd kriitiliselt kui rahvasuu räägib. "Kirjavahetuses ei ole Tammsaare nimeliselt Pätsi suhtes kriitiline olnud. Maininud on ta Pätsi ainult seoses ühe fotoga, mida ta Pätsilt küsis ning pikemas kirjas „Kiri Eestimaalt“, mille saatis Soome, et see Eesti tutvustusena seal avaldataks," ütles Vaino.

Vaino sõnul avaldas Tammsaare oma poliitilisi seisukohti pigem ajakirjanduslikes vormides ning oli Pätsi poliitika, mitte tema enda vastane. "1930. aastatel oli Tammsaare publitsistikas üks veendunumaid demokraatliku korra eestkõnelejaid. Kuid ka siis räägib ta poliitikast/poliitikutest üldisemalt, mitte niivõrd kellestki nimeliselt," selgitab Vaino. Tammsaare oli tema sõnul küll kriitiline, kuid seda pigem valitsuse tehtud poliitiliste otsuste, mitte isiklikult Pätsi suhtes.

Ühe näitena võib kirjanduslikust satiirist rääkides Maarja Vaino sõnul vaadelda Tammsaare 1936. aasta näidendit "Kuningal on külm". "Näidendit nähti samuti üldisemalt oma aja poliitilise satiirina - eriti naerdi ülemate, st ministrite ja koosolekute üle," ütles Vaino. Samas seostati Kuninga tegelaskuju ka Konstantin Pätsiga.

Samas viitab Vaino, et Tammsaare ja Päts töötasid 20. sajandi alguses üheskoos ajalehe Teataja toimetuses ja said läbi pigem hästi. "Kirjaniku tütar Riita on meenutanud, et Kloostrimetsas jalutades vestlesid kaks meest üsna sõbralikult," ütles Vaino. Seega võib Vaino hinnangul pigem oletada, et kaks suurmeest ei tohiks ühes pargis teineteist segama hakata.