Kuidas Poola kuningas päästis Viini türklaste käest

 (7)
Kuidas Poola kuningas päästis Viini türklaste käest
Poola kuningas Jan III Sobieski Viini all (Juliusz Kossaki maal) / Foto: Wikimedia Commons

Viini linnamüüridel seisnud sõdurid nägid vapustavat vaatepilti, kui silmapiirile ilmus 170 000 hambuni relvastatud Türgi sõjameest.

Kardetud türklased suundusid otse Viini peale ja piirasid selle ümber. Peagi tormasid eliitväeosad Viini kindlustuste kallale, et täita sultan Mehmet IV vana unistus „neelata see kristlik linn“, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Viini majad vappusid, kui võimas maa-alune plahvatus rebis linnamüüri sisse kümne meetri laiuse augu. Järgmisel hetkel tungles mitu tuhat türklaste eliitsõdurit janitšari avause poole.

Ründajad olid veendunud, et just tollel päeval, 4. septembril 1683, suudavad nad murda läbi linna viimasest kindlustusest ning tungida Austria suurlinna.

Niimoodi saavutanuks moslemitest türklased oma lõpliku eesmärgi: vallutada katoliiklike Habsburgide pealinn.

Lahinguhüüd „Allah! Allah! Allah!“ kajas läbi õhu, kui janitšarid läkitasid noolerahe ja heitsid püssirohuga täidetud käsigranaate Austria sõdurite pihta, kes ennast meeleheitlikult musketitega kaitsesid. Samal ajal püüdsid paanikas austerlased liivakottide ja plankudega sulgeda bastionisse tekkinud auku.

Pealetungivate türklaste read näisid peatamatud. Mööda kaitsekraave ja maa-aluseid tunneleid, mille türklaste sapöörid olid viimaseil nädalail kaevanud, tunglesid nende värsked ründesalgad linnamüürini.

Seotud lood:

Võitlus bastioni juures kestis kaks tundi, kuid tänu abivägede saabumisele siselinnast suutsid kaitsjad lõpuks verejanulised türklased tagasi lüüa.

See väike võit tähendas siiski vaid nappi hingetõmbeaega. Peaaegu kahe kuu pikkune Viini piiramine, mille käigus türklased ikka ja jälle linnamüüri ründasid, oli Austria sõdurid ära kurnanud ja näljutanud.

Linna kõigest 15 000 mehest koosnenud kaitseväge piiras 170 000 sõdades karastunud türklast ning müüride langemine näis nüüd olevat pelgalt aja küsimus.

Seda kristlaste viimast kaitsevalli suutnuks moslemite käest päästa ainult välisabi ning linna kaitsjad püüdsid iga päev lausa meeleheitlikult alarmeerida välismaailma.

„Umbes kell 9 õhtul lasti Püha Stephani kiriku tornist taas rakette, et signaliseerida: on viimane aeg meid päästa, kuna linn on äärmises kitsikuses,“ kirjutas sõjaväe revisjoniüksuse jurist Johann Peter Vaelckeren oma mälestustes.

Viini ründamine oli türklaste ja nende Euroopa naabrite vahelise 300aastase konflikti kulminatsioon. Nüüd oli Viin langemas, kuid abikäe ulatasid vaid Kirikuriik ja Poola.

Ülejäänud katoliiklik Euroopa ei olnud Austriat aga kuigi varmas aitama, ehkki väljendas Austria suhtes sõnaohtralt oma poolehoidu ja sügavat muret türklaste tegevuse pärast. Austria tundis end üha rohkem üksijäetuna.

Loe Viini piiramisest lähemalt maikuu Imelisest Ajaloost!