Kuidas ja millega mängisid esimese vabariigi aegsed lapsed?

 (5)
Kuidas ja millega mängisid esimese vabariigi aegsed lapsed?
Nukk rikkalikult kaetud teelaua taga. (Foto: Tartu Mänguasjamuuseum)

Eesti ajal said linnalapsed maalastega võrreldes pühendada rohkem aega mängimisele ning neil oli ka ihaldusväärseid poemänguasju. Kõigile lastele ühtviisi pakkus enim lusti sõpradega õuesolek, kirjutab Helena Grauberg ajakirjas Imeline Ajalugu.

Kui taluperedes leidus poemänguasju üldjuhul vähe, siis keskmisel järjel linnaperes võis olla lapsel neid paarkümmend ning jõukamates peredes rohkemgi.

Võrreldes tänapäevaga lapsi asjadega siiski üle ei külvatud. Suuremad mänguasjad kinkisid lastele jõuludeks, sünnipäevadeks või lihavõttepühadeks ema-isa ja lähikondsed.

Laste sünnipäevi hakati pidulikumalt tähistama 1920.–1930. aastail tavaliselt pereringis lähemate sugulastega ning üksikute sõpradega morsi ja sünnipäevakringli saatel.

Rohkearvuliste külalistega laste sünnipäevapeod polnud veel kombeks – neid said endale lubada üksnes heal järjel pered. Näiteks Eesti Panga pearaamatupidaja poja Uno sünnipäevapidudele oli oodatud kogu klass.

Peopildi tegemise ajaks anti lastele kätte Eesti lipukesed ja pähe pandi peomütsid ning lahkudes said kõik väikese kingituse.

„Igaüks, kes sünnipäevale oli kutsutud, sai ise kingituse. Selle võttis ta koju kaasa. Aga seal sai mängida sünnipäevalapse imeliste mänguasjadega, mida polnud varem nähtud ega käes hoitud. Iseliikuvad autod, tuldsülgavad püstolid, häälitsevad loomad. Ja igat sorti maiustuste ja kookide küllus. Oli tore omada sellist klassivenda!“ kirjutab Hellar Grabbi oma mälestuste raamatus „Vabariigi laps“.

Seotud lood:

Lapsed said jõuludeks ka maiustusi, raamatuid ja tarvilikke esemeid nagu uued riided või jalanõud, kuid järjest rohkem peresid said lubada mänguasjade ostmist ka jõulukingiks. Toimusid jõuluturud ja kauplustes oli sel ajal aasta suurim mänguasjade läbimüük.

Nõmme nukutööstuses Läänela võimaldati lastel jõulude eel jõuluvanale koguni telefonitsi oma nukusoovid edastada.

Jõuluajal peeti meeles ka vaesemast perest lapsi, kel polnud lootust jõuluvana või -inglit oodata.

Eesti Noorte Punase Risti ja teiste heategevusorganisatsioonide kaudu jagati neile Ameerika Ühendriikidest saabunud maiustuste, rõivaste ja väikeste mänguasjadega kingipakke.

See oli ka riiklikult soositud – 1930. aastail toimusid pidulikud Eesti Noorte Punase Risti jõulupuud Estonia saalis riigipea Konstantin Pätsi osalusel.

Loe lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!