Eesti esindus tõmmati suurejoonelisse Nõukogude luuremängu, mille eesmärgiks oli vene monarhistliku ja muu põrandaaluse purustamine nii Venemaal kui läänes ning piiririikide koostöö kompromiteerimine ja nurjamine. Ka eestlaste vahel tekitati kunstlikult pingeid. Ado kannatas jälitusmaania all, nägi kõikjal Eesti kindralstaabi karvast kätt ja pahatahtlikkust enda suhtes. Saatkonna sees olid suhted sassis. Sõjaväeatašee EmilKursk kahtlustas Birki, ja vastupidi, mõlema informaatorite seas oli topeltagente ja Nõukogude agendid tegutsesid Eesti esinduses endas. Nii oli atašee abi Roman Birk (kes polnud Ado sugulane) Nõukogude luuraja, eestlaste arvates aga oma poiss, topeltagent.