Täna, 800 aastat tagasi (pluss muidugi ka kalendrireform selle sisse, mis on kuupäevi veidi nihutanud), madisepäeval aastal 1217 sai Lembitu surma Pala ehk Navesti jõe lähedal (võimalik, et Sürgavere Vanamõisa lähistel) peetud Madisepäeva lahingus. Selles lahingus osales eestlaste poolel Läti Hendriku andmetel 6000 meest, kellest vähemalt tuhat sai surma, samas kui sakslaste liitlasena olevat hukkunud ka liivlaste nimekaim vanem Kaupo.
(Liivimaa vanem riimkroonika seostab aga Kaupo hukkumist hoopis lahinguga Koknese lähistel. Lembitut see kroonika isegi ei maini.)
Kas Lembitu oli üldse olemas?
Nagu märgitud, kirjutab Lembitust vaid üks allikas, Hendriku Liivimaa kroonika, ehk kui me selle autori usaldusväärsust ei usuks, võiks kahelda ka Lembitu olemasolus üldse. Tõsi on see, et Hendriku kroonika on osutunud tõepärasemaks kõikide teiste sama aja kroonikatega võrreldes ja seega on meil alust uskuda, et Lembitu tegelikult oli olemas, et tal oli ka poegi, kes kristlastele pantvangiks anti, ja et tal oli ka vend Unnepewe, kes pärast Lembitu surma uuesti sakslastega rahu tegi.
Räägitakse Lembitu linnusest, nimega Leole, mis kujutas endast linnamäge, ning nagu tänaseks tuvastatud, paiknes see Viljandimaa põhjaserval Lõhaveres. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. sajandil ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Lembitu ise elas aga nähtavasti naabruses asunud külas.
Pole selge, kas sakslaste suur rüüsteretk Sakalasse 1208. aastal just Lembitu aladeni ulatus, kuid Viljandi piiramine sakslaste, lätlaste ja liivlaste poolt 1211. aastal jõudis juba päris lähedale. Järgnes Lembitu ja Meeme juhitud sakalaste kättemaksuretk Lätisse Rubene kiriku juurde, mis rüüstati ja röövsaagi seas veeti tagasi ka naisi ja poisikesi.
Kas Lembitu oli röövel?
Tüüpiline kirjeldus tollastest sõjaretkedest on, et (kes iganes parajasti kallale tungis) kõik mehed tapeti maha, hooned pandi põlema, naised ja kariloomad veeti röövsaagina kaasa. Ka poisse veeti orjusse, mis aga röövitud naistest edasi sai, võib vaid oletada. Aastal 1211 on kättemaksuks liivlaste (Kaupo) rüüsteretke eest Lembitu ja Meeme käinud rüüstamas Rubenet, arvatavasti ka järgmisel aastal Beverinit, tapnud Viljandisse saabunud preester Salomoni, seejärel aga juba põiganud röövretkele Pihkvasse.