KATKEND RAAMATUST | Heltermaa 2. oktoobri 1944 dessant - kuidas see õnnestus ja miks?

 (2)
Külm katsumus
Foto on illustreerivFoto: Jaanus Lensment

Kuidas siis venelaste dessant Heltermaale nii hästi õnnestus, samal ajal kui veidi hiljem – 11. ja 12. oktoobril – kaks dessanti Sõrve poolsaarel (Kaugatoma ja Vintri) täielikult läbi kukkusid, küsib sõjaajaloolane Hanno Ojalo oma uues raamatus.

Kõigepealt tagas Hiiumaa dessandi edu see, et maabuti mitte suvalisel rannikuribal, vaid otse sadamasse. Kui lugeda venelaste maabumisest otse Heltermaa sadamasillale, mis on dessantlaste jaoks kindlasti kõige mugavam viis (selle asemel, et kaelani külmas vees vaenlase tule all ranna poole rühkida). Sellega seoses tekib õigustatud küsimus – kui sakslased ootasidki vene dessanti selles paigas, miks nad siis Heltermaa sadamasilda eelnevalt õhku ei lasknud?

Sama lugu juhtus 29. septembril ka Kuivastus, kus laskurkorpuse mehed samamoodi kenasti maale said. Hiljem selgus, et sakslased olid võimelised oma vigadest õppima ja juba paari päeva pärast õhkisid nad Triigi ja Taaliku sadama rajatised, et punaväelastele dessanteerumist mitte liiga kergeks teha.

Seotud lood:

Teiseks toimus Hiiumaa dessant hommikul ja jätkus päevasel ajal, Vintri aga ööpimeduses. Venelastel oli olukorrast parem ülevaade ja ka sakslaste positsioonid olid neile paremini vaadeldavad.

Kolmandaks ei saanud laskurkorpuse mehed oma dessandi ajal merelt mingit tuletoetust, plaan oli rajatud ootamatul üllatusrünnakul. Heltermaa dessanti ei suutnud venelased samuti merelt tuletoetust anda – väikestel kaatritel kahureid polnud, mandrilt ei ulatunud suurtükid nii kaugele tulistama, Vormsi rannikule aga ei hakanud venelased kahureid vedama. Kuid venelastel oli ülekaal õhus (Saksa lennuvägi ei näidanud nägugi) ja nende pommi-ründelennukid korraldasid saksa rannakaitsepositsioonidele tõelise tulevärgi. Lisaks sellele mõjus sakslastele kindlasti demoraliseerivalt asjaolu, et nende kaitset ei toetanud ei oma lennuvägi ega ka suured sõjalaevad. Hiljem Sõrve poolsaare kaitsel oli selline toetus olemas.

Neljandaks oli venelastel suur arvuline ülekaal. Kui Vintris saadeti maale üks tugevdatud pataljon (tegelikult kuni 500 meest), siis Heltermaal oli dessantlaste esimene laine vaid veidi suurem. Kuid kohe esimeste maabujate järel tuli suur abivägi ja esimese päeva jooksul suudeti saarele tuua neli polku jalaväge, mis ületas sakslaste elavjõudu kordades.

Ja viiendaks. Hiiumaad kaitsvad sakslased ei võtnudki saare kaitset eriti tõsiselt ning olid valmis otsekohe alustama evakuatsiooni. Seevastu Saaremaad püüti tõsiselt kaitsta ja Sõrve kaitsjatele sisendas kõrgem juhtkond hiljem lausa tõsiselt, et siin tuleb vastu pidada viimse meheni…

Millised võisid olla sõdivate poolte kaotused Hiiumaal 1944.aasta oktoobris? Nii või teisiti ei saanud need ületada paarikümmet sõjameest langenute ja haavatutena. Urmas Selirand mainib, et neli sakslast on maetud Jõekülas, samuti on teateid sõjahaudadest Hüti teeristi lähedal, Hirmuste rannas, Pühalepa surnuaia vastas ja veel mõnes kohas.

Tegemist on katkendiga Hanno Ojalo raamatust "Hiiumaa Teises maailmasõjas 1939-1945".