Autotankirügemendis teeninud saarlane Sergei Rauk meenutas:
“17.juunil 1940 kell 8 hommikul anti meie Liivalaia tänava kasarmus korraldus, et kõik ruumid olgu kell 12 tühjad. See käsk sai ka täidetud. Laod, õppesaalid, meeskonnaruumid ja pööning olid tühjad kui keegi veel kirvega ringi käis ja nagid seinas siledaks tegi. Lõputseremoonia oli puukuuri juures, kus kütteturba muld ka autole aeti. Enne kella kahte oli õppeväljak, praegune Kalevi staadion tanke täis. Kõik see meie värk oli Männiku metsa all loogus maas. Algas ehitustegevus, kus ma sepaks olin. Varsti aga viidi mind autokompaniisse Suurtüki tänaval.”
Ka teine sõjamees Väino Edermaa meenutas:
“Iga mees vist oleks parema meelega kogu selle krempli õhku lasknud – vähemalt teadmisega, et kui ei ole saanud mina ega me rahvas, siis ärgu saagu seda ammugi juba tiblad. /…/ Kell 3 tiblad juba siin, seisavad üle raudtee filterveevärgi juures. Sõitsin major Kaarel Parisaluga (rügemendi relvurohvitser) sinna vastu ja juhatasin mäekasarmu õppeväljakule. Nüüd hakkas siia tulema tanke ja autosid. Paistsid venelastel olema kaunis head riistad. Vene lennukid tiirutavad kogu aeg linna kohal, osa vene tanke, soomusautosid ja jalaväge jäid ööseks laagrisse – Liiva kõrtsi ja Järve vahelisse metsa.”
Männiku õppelaagrisse aetud rügement vireles seal varustuse ja muu kraami hunnikute otsas terve suve. Meeleolu langes, kannatas ka sõjaväeline kord, õppusi ei toimunud.
Kui siis Eesti 6.augustil 1940 lõplikult annekteeriti, moodustati Eesti sõjaväest Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpus. Auto-Tankirügement likvideeriti, tankid ja tanketid (kokku oli neid 2.novembril 1939 rivis ja ladustatult 4 rasketanki Mark V, 12 kergetanki Renault FT 17 ja 6 tanketti TKS) anti üle Punaarmeele. Isikkoosseis jagati laiali erinevate uute väeosade vahel.
Autotankirügemendi ülema septembri-oktoobri käskkirjadest on näha, kuidas järgemööda vabastati teenistusest üks osa sõdureid ja ohvitsere ning suunati teine osa erinevatesse uutesse väeosadesse – suurtükiväkke, jalaväkke, luurepataljonidesse (selle koosseisus oli ette nähtud 35 tankisti). Näiteks suunati 28. septembril Territoriaalkorpuse luurepataljonidesse 25 ohvitseri, teiste hulgas ka hiljem Saksa ja Soome sõjaväes võidelnud nooremleitnant Valdu Rannik, kapten Riho Piirsalu, leitnandid Jaak Vinni ja Hermann Mölder. Huvitav on märkida, et kurikuulus kommunist ja küüditaja Arnold Meri (tollal veel lihtne reamees) viidi üle Üksikusse Sidepataljoni.