KATKEND RAAMATUST | Brandenburglaste äpardunud dessant Kübassaares 14. septembril 1941

 (51)
Taaslavastuslahing Kübassaare poolsaarel
Taaslavastuslahing Kübassaare poolsaarelFoto: Irina Mägi

Avaldame Hanno Ojalo raamatus "Saaremaa Teises maailmasõjas" ilmunud katkendi, mis jutustab sellest, kuidas sakslaste õhudessantoperatsioon Saaremaal 1941.aasta sügisel totaalselt ebaõnnestus.

Samaaegselt ulatusliku meredessandiga mandrilt Muhu rannikule maabusid sakslased ka Saaremaa kaguosas. Plaan oli hea – luureteenistuse Abwehr diversiooniüksuse "Brandenburg" meestest moodustatud väike erikomando „Benesch“ pidi 14. septembril vallutama ootamatu rünnakuga Väikese väina lõunaotsas asuva venelaste Kübassaare patarei (43. rannapatarei) ja suurtükid lõhkelaengutega õhkima.

Seda nelja 130-mm kahuriga patareid käsutas vanemleitnant V. Bukotkin ja selle tuleulatusse jäi kogu Virtsu–Kuivastu üleveotee kuni Kessulaiuni välja. Oli selge, et Kübassaare patarei tuli segab nii Saksa vägede ülevedu Muhusse kui ka edasist Väikese väina ületamist. Seetõttu tuli patarei vallutada või hävitada nii kiiresti kui võimalik.

Seotud lood:

Erikomando „Benesch“ üritas Kübassaare patareid vallutada kombineeritud löögiga, kuid ootamatu äkkrünnakuna planeeritud operatsioon kukkus totaalselt läbi. Kaks kolmandikku (116 meest) kompaniisuurusest „Beneschist“ ründas patarei positsioone kalapaatidel ja ründepaatidel merelt.

Vaiste lahest teeleasunud paadid eestlastest paadimeestega kaldus erinevatel põhjustel sihtmärgist kõrvale, osa neist eksis lihtsalt ära ja teine osa tõrjuti suurtükitulega tagasi. Üks kolmandik (44 meest) „Beneschist“ pidi koidiku ajal maanduma viiel dessantplaaneril DFS 230 (neid vedasid Ju 52) otse patarei territooriumil, kuid ilmselt lendurite orienteerumisvea tõttu maandus patareist tunduvalt põhja pool.

Seda käputäit sakslasi ründas patarei arvukas kaitsemeeskond, samuti üks laskurrood 46. laskurpolgu 1. pataljonist. Rannikule surutud sakslastel õnnestus tänu oma lennuväe toetusele siiski järgmise päevani vastu pidada, siis nad põgenesid raadio teel appikutsutud lennukeilt visatud kummipaatidel, mis ekslesid koos pääsenud brandenburglastega veel mitu päeva merel, kuni enamus neist päästeti.

On ka väidetud, et osa dessantlasi sattus siiski venelaste kätte vangi, kes nad pärast piinamist tapsid. Kui Saksa 162. jalaväerügemendi osad hiljem Kübassaarde jõudsid, olevat sealt leitud „Beneschi“-meeste laipu, kellel käed okastraadiga kinni seotud ja silmad täägiga välja torgatud - kindlalt on teada, et venelased tapsid ühe vangilangenud dessantplaaneri piloodi.

Igal juhul suudeti hea väljaõppega väärtuslike eriüksuslaste elu enamuses päästa - kaotused olid vaid 22 meest (neist 12 said surma, 6 haavata ja 4 jäi teadmata kadunuks). Kuid praktiliselt ainuke katse Eestis õhudessantoperatsiooni teostada äpardus täielikult.