INTERVJUU | Vene ajaloolane: pole kahtlust, et Eesti okupeeriti

80 aastat tagasi, 17. juunil 1940 ületas Punaarmee Eesti riigipiiri ning need sündmused kujunesid Eesti iseseisvuse likvideerimise alguseks. Viimased 30 aastat on hinnang 1940. aasta sündmustele olnud kariks Eesti-Vene suhetes, mille vastu purunevad nii ühe kui ka teise poole toodud argumendid ja faktid.

Kreml pole nõustunud terminiga „okupatsioon", seda O-tähega sõna väldivad tänapäeval püüdlikult ka mõned eestlased. Nii leiame selle sageli soome või ingliskeelsete turistide jaoks mõeldud tekstidest, kuid kellegi ettevaatlikud näpud on tabusõna eemaldanud vene turistidele mõeldud tekstidest. Ajaloolane ja ajakirjanik Taavi Minnik uuris Venemaa juhtivalt stalinismi asjatundjalt ning rahvusvahelise ühingu Memorial ühelt juhilt Nikita Petrovilt, mis 1940. aastal ikkagi juhtus.

Petrov rõhutab, et nõukogude okupatsiooni näol Balti riikides oli omas ajas tegemist uue ja ainulaadse nähtusega.

Mõned ajaloolased kirjutavad, et Stalinil tekkis isu Eesti alla neelata 1939. aastal, kui sõlmiti      Molotov-Ribbentropi pakt. Teised, et otsus Eesti, Läti ja Leedu üle võtta tehti pärast seda, kui Hitler purustas 1940. aastal Prantsusmaa. Millist vaatenurka teie toetate?

Tegelikult langetati põhimõtteline otsus palju varem. Nõukogude juhtidel olid plaanid Eesti sovetiseerimiseks ja kommunismi orbiidile lülitamiseks juba 1920. aastate algul. Kreml organiseeris toona välismaal pooleldi partisanlikke ja kommunistlikke põrandaaluseid liikumisi selleks, et puhkeks revolutsioon ja Punaarmee saaks ülestõusnud töölistele ja talupoegadele „appi" tulla.