Inimeste müstiline eelkäija: kus püsis Homo erectus liigina kõige kauem ja kaua?

 (55)
Inimeste müstiline eelkäija: kus püsis Homo erectus liigina kõige kauem ja kaua?
Selline võis välja näha üks tavaline Homo erectuse liiki kuuluv isend.Kujutis: Maurice Wilson/Mary Evans

Ajakirja Nature uuringu kohaselt on suudetud välja selgitada inimliigi Homo erectus kõige hilisemate leidude vanus, teatas Sveriges Radio.

“Indoneesias, Jaava saare piirkonnas, kus on leitud Homo Erectuse säilmeid, viidi esmakordselt läbi geoloogilised uuringud,” ütles professor Lars Werdelin Rootsi Loodusloomuuseumist. Leiukoht ei ole uus. 1930. aastatel leiti sealt 12 koljuluud ja kaks sääreluud. Sellest ajast alates on erinevad eksperdid pakkunud leidude vanuseks 550 000 kuni 27 000 aastat.

Nüüd on ajakirjas Nature avaldatud uuring, mille läbiviimiseks kasutasid teadlased väga keerulisi geoloogilisi meetodeid ning selle tulemusena pakutakse leitud inimluude vanuseks 108 000-117 000 aastat. Teadlaste sõnul kinnitab avastus ka seda, et meie eelkäijad elasid piirkonnas väga pikka aega - vähemalt üle miljoni aasta.

“Need numbrid ei näita midagi sensatsioonilist, aga on olulised siiski. Uuringud ei lükka ümber ka fakti, et Jaava saarelt on leitud kõige n-ö hilisemad Homo erectuse säilmed,” ütles Lars Werdelin. Uurimisrühma juhtinud professor Russell Ciochon Iowa ülikoolist ütles, et tema hinnangul pole leiukohas ühtegi teist kivimit ega objekti, mille dateerimise abiga oleks võimalik täpsemalt hinnata, millal viimased Homo erectused Maal elasid.

Homo erectus arenes välja peaaegu kaks miljonit aastat tagasi ja see on teadaolevalt inimliikidest kõige kauem eksisteerinud liik. Liigid arenesid välja Aafrikas ja levisid sealt edasi nii Aasiasse kui ka Euroopasse.

“Jaava saar on eraldatud koht ning nähtavasti see on ka põhjus, miks Homo erectus sai seal liigina nii kaua vastu pidada. Seal oli neil hea elada, sest neil polnud seal palju looduslikke vaenlasi,” ütles Werdelin