Huvitav leid: Kas Otto von Bismarck oskas eesti keelt?

 (34)
Huvitav leid: Kas Otto von Bismarck oskas eesti keelt?
Otto von Bismarck

Otto Eduard Leopold, Bismarcki vürst, Lauenburgi hertsog oli teatavasti raudne kantsler, kes Preisimaa peaministrina (1862-1890) viis läbi Saksamaa ühendamise ja oli ka Saksamaa esimene riigikantsler 1871-1890.

Forte toimetaja kätte sattus juhuslikult artikkel, mis ilmus USA eestlaste ajalehes Vaba Eesti Sõna, 4. augustil 1977, pealkirjaga "Kas Bismarck oskas eesti keelt? Avaldame Vaba Eesti Sõna loal selle artikli nüüd ka koduses Eesti meedias, muutmata kujul:


Kas Bismarck oskas Eesti keelt?

Lääne-Saksamaal ilmuv ajaleht "Neue Welt" jutustab omaaegsest Saksamaa "raudkantslerist" huvitava loo, mis puudutab ka Eestit.

Vürst Otto von Bismarck (1815-1898) oli oma karjääri algaastatel pikemat aega saadikuks Peterburis. Ta oli sealt teinud väljasõite Balti aadlike mõisatesse ning oli oma erakordse keeleande tõttu õppinud mõnevõrra ära eesti keele. Pole ka võimatu, et tal oli kokkupuuteid eestlastega Peterburis. Tollal oli seal küllalt muuhulgas eesti majateenijaid.

Seotud lood:

Berliini tagasi tulles sai temast riigikantsler. Ta oli õieti see mees, kes ühendas Saksamaa paljud vürstiriigid ühiseks Saksamaaks. Riigikantslerina oli ta mõnel korral uuesti käinud Eestis oma tuttavatel külas.

Kord kusagil Eesti mõisas külas olles oli ta istunud lõunalauas "kahe ilusaima balti komtessi vahel", jutustab "Neue Welt". Komtessidel oli tulnud tuju Bismarcki kulul nalja teha ning, et Bismarck nendest aru ei saaks, olid nad omavahel kõnelnud eesti keelt. Üks komtessidest teinud märkuse paljaspäise Bismarcki kuulsa kolme juuksekarva kohta tema pealael, olles kindlad, et Bismarck nende jutust aru ei saa.

Bismarck, kes oli eestikeelsest kõnest aru saanud, vaadanud muiates komtesse ja ütelnud saksa keeles: "Mu daamid, kui nõnda välja nähakse nagu teie, siis peavad juuksed kasvama pealael. Kui aga nõnda välja nähakse nagu mina, peavad juuksed kasvama nina all."

Nina all olid Bismarcki prisked vurrud.

Võib ette kujutada daamide jahmatust, kes iialgi poleks võinud arvata, et kuulus Saksa raudkantsler saab aru ka eesti keelest.

Mõnedel andmetel Bismarck oli vabalt kõnelnud kaheksat keelt. Teistel andmetel ta oli olnud rohkemal-vähemal määral kodus 17 keeles. Ajalehes "Neue Welt" toodud kirjutise järele võib arvata, et nende 17 keele hulgas oli ka eesti keel.

Bismarck aastal 1871. Arhiivifoto

Täiendus Fortelt:

Peterburis viibis Bismarck siiski lühemat aega, 1859-1862, kuid kontaktid Eestiga olid tal vähemalt veerand sajandit enne seda olemas. Üheks sõbraks Eestis, kellel Bismarck korduvalt külas käis, oli Alexander von Keyserling (1815-1891), Raikküla mõisas, kellega koos ta oli varem Berliinis õppinud. Tunamullu tähistati Raikkülas ka Bismarcki 200. sünnipäeva, nagu Herderi instituut teatab.

Wikipediast loeme, et:

Alexander von Keyserling sündis Kuramaal. Aastal 1834. asus ta Berliini ülikoolis õigusteadust õppima kuid peagi vahetas selle loodusteaduste vastu. Keyserling kaitses 1841. aastal seal doktorikraadi. 1840–1843 osales ta mitmel teaduslikul uurimisreisil Siberisse. 1847. aastal asus ta elama naise kaasavarana saadud Raikküla mõisa.

1848–1857 ja 1876–1879 oli ta Eestimaa Põllumajandusseltsi president. 1857–1862 oli Keyserling Eestimaa rüütelkonna peamees, 1861–1862 ja 1873–1891 Eestimaa maanõunik. Aastast 1858. oli Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige ja aastast 1887 auliige. 1859–1862 ja 1890–1891 oli ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu president. 1859. aastal sai Keyserling kammerhärra tiitli. 1862–1869 oli ta Tartu Ülikooli kuraator. 1869 sai ta Tartu ülikooli audoktoriks.

Charles Darwin märkis oma "Liikide tekkes" Keyserlingi kui üht oma eelkäijat evolutsiooniõpetuse väljatöötamisel.