Nüüdisinimesed pärinevad praegust avastuste kohaselt rohkem kui 200 000 aasta tagusest ajast Aafrikast. Kõige vanemad homo sapiens'i säilmed, mis leitud Marokost, võivad koguni 300 000 aastat vanad olla. Teadlased on pikalt arutanud selle üle, millal ja kuidas nad Aafrikast ülejäänud maailma avastama läksid.

Ajakirjas Science avaldatud uurimustöös keskenduti Lähis-Ida regioonile ja uuriti Põhja Iisraelist Vahemere lähedalt Carmeli mäe jalamilt Misliya koopast juba 2002. aastal leitud vana lõualuutüki. Teadlased kasutasid fossiili uurimisel kolme erinevat tehnikat ja jõudsid järelduseni, et selle omanik oli elanud 177 000-194 000 aastat tagasi.

Enne seda olid vanimad taolised säilmed määratud 90 000 kuni 120 000 aasta vanusteks, tutvustas uuringu põhiautor Tel Avivi ülikooli antropoloog Israel Hershkovitz.

Teised Misliya koopa juurest leitud säilmed viitavad sellele, et tegemist oli kindlasti nüüdisinimetsega, sest sealsed kivist tööriistad viitavad keerulisematele oskustele nende valmistamisel. Lisaks leiti sealt jälgi tuleasemetest ning sellest, et seal elanud inimesed olid võimelised suuremaid metsloomi küttima, selgitas uuringu kaasautor New Yorgi Binghamtoni ülikooli paleoantropoloog Rolf Quam.

"Uued avastused annavad alust arvata, et nüüdisinimesed suhtlesid ja segunesid neandertaallastega tuhandeid aastaid kauem ka väljaspool Aafrikat. Ka hiljutised geeniuuringud on pakkunud, et inimesed lahkusid Aafrikast varem, kui seni arvatud," ütles Quam.

"See avastus näitab, et meie bioloogiline ajalugu ulatub veel kaugemalegi: mitte 200 000, vaid koguni 500 000 aasta tagusesse aega," sõnas Hershkovitz. "Meie liigi, homo sapiens'i ajalugu on ilmselt pikem ja keerulisem, kui teadlased varasemalt uskunud on."