FORTE INTERVJUEERIB | Armeenlase ja aseri vaade: kellele kuulub tegelikult Mägi-Karabahh?
Karabahhi konflikt algas 1988. aastal, kui Mägi-Karabahhi oblast, mille elanike enamuse moodustasid armeenlased, teatasis Aserbaidžaani koosseisust lahkumisest. Sõjas Mägi-Karabahhi pärast 1992-1994 kaotas Aserbaidžaan kontrolli Mägi-Karabahhi ja seitsme piirkonnaga piirneva rajooni üle, kus armeenlased kuulutasid välja Mägi-Karabahhi Vabariigi.
Konflikti lahendamiseks on alates 1992. aastast peetud OSCE Minski grupi läbirääkimisi, milles lisaks Aserbaidžaanile osalevad vahendajatena Venemaa, USA ja Prantsusmaa. Aserbaidžaani ja Armeenia vahel on kestnud läbirääkimised juba kolm kümnendit, mis pole tulemusi andnud. Mägi-Karabahhi kontrolljoonel on 1992-1994. aasta sõja lõppu jätkunud madala intensiivsusega lahingutegevus ning enne 2020. aasta sõda olid kõige tõsisemad lahingud 2016. aasta aprillis.
Armeenlase vaade: rahumeelse lahenduse katsetele oleme saanud vastuseks pogrommid ja tapmised
Forte küsis esmalt regiooni arengute ja ajaloo kohta Armeenia rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku eksperdilt Ruben Mehrabjanilt, kes ise Karabahhist pärit on.
Miks on armeenlased kindlad, et Mägi-Karabahh peab kuuluma Armeeniale?
Piisab sellest, kui minna Mägi-Karabahhi ja vaadata, millised kirikud seal on. Kõik on seal armeenlaste poolt ehitatud, siin isegi pole mitte kui millestki rääkida. Vaja on oma silmaga seda näha ja kõik saab selgeks.
Armeenlased kannatasid 20. sajandi ühe kõige hirmsama kuriteo, armeenia genotsiidi läbi. Praeguses sõjas on jõudude vahekord tugevasti Armeenia kahjuks. Kas Armeenias kardetakse 1915. aasta sündmuste kordumist?
