EV100 nädalat: Statistikasukeldus aastasse 1919. Põnev pööre põllumajanduses, kui kartuli asemel sai favoriidiks kaer. Miks nii?

 (5)
ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri
ev100, nopped, Eesti statstika kuukiriFoto: joonis "Eesti statstika kuukiri" 1922

1919. aastal astus Eesti põllumajandus esimese sammu stabiliseerumise poole. Novembris toimus ka maareform, kus mõisamaad läksid riigile. Kuidas kõik need arengud aga põllumajanduses kajastusid? Võtame ette statistika, mis pärineb 1922. aasta kogumikust ning vaatab tagasi ka kolm aastat. Selgub, et põllumajanduses oli vaikselt uus, kartuli asemel kaera, soosiv suund. Miks nii?

Ajad olid veel 1920. aastate alguses ebaselged. Mida on kasulik toota, peegeldub statistikaameti külvipindade avalausest:

"Raske on ette öelda, mis sihis ja millised määral saab muutuma meie külvipind lähematel aastatel. See oleneb põllumajanduse üldistest tingimustest, mis, nagu teada, praegusel silmapilgul, iseäranis põllusaaduste turu suhtes, pole veel kaugeltki selgunud. Loota on, et külvipind esimeses järjekorras suurenema saab nimelt selle pinna arvelt, mis sõja ajal on sööti jäänud. Kas see suurenemine saab ühtlaselt kultuuride suhtes sündima, või ainult mõne, seda saame alles lähemas tulevikus näha."

ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri Foto: joonis "Eesti statistika kuukiri" 1922
Seotud lood:

Kuidas võrreldi?

Statistika koostamise võrdluseks võeti Põhja-Eesti, endise Eesti kubermangu pinna andmed, sest Lõuna-Eesti kohta oli neid piiride muutmise pärast raskem saada. Andmed pärinesid nii tsaariaegsetest mõõtmistest kui ka "Põllumajandus-tsensustest" aastatest 1916, 1917, 1919 ja 1920.

Olemas on järgmiste külvipindade andmed: rukis, kaer, oder, kartul, lina, kaunvili, talinisu ja suvisuinisu. Tähtsamatest kultuurides puudub ainult põlluhein.

Uuriti vastust kahele küsimusele: kas külvipind on kogusummas nende kultuuride suhtes muutunud ja mil määral. Olukord hakkas muutuma sõjaajal, mil kartulit enam piirituse tegemiseks ei vajatud.

"Kuni 1915. aastani näeme kõigis perioodis enam-vähem ühtlast kultuuride proportsiooni, ainult alates sõja-aastaga on see proportsioon mõnede kultuuride suhtes muutunud. Nii näeme kaera ja odra pindade kasvamist, kuna kartuli pind väheneb. See on ka arusaadav, kui meelde tuletada, et enne sõda läks kartul suurel hulgal piirituse valimistamiseks, kuna sõja ajal piiritusevabrikute sulgemisega kartulite nõudlus vähenes.

ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri Foto: joonis "Eesti statistika kuukiri" 1922

Kui 1918. aastal tõi sõjaolukord muutusi, siis järgnevatel aastatel tuli taas kurss normaalsusele. Ei maksa ka unustada, et 1919. aasta novembris toimus maareform, kus mõisamaad riigistati. Seega võttis edasine põllumajandus külvipindade osas suuna pigem talumajapidamiste järgi, mitte mõisamaade kasutuse järgi.

"Nii võib oletada, et Põhja-Eestis on kultuuride proportsioon enam-vähem ühtlane olnud. Sõda oma nõudmiste ja erakorralikusega tõi endaga ühes selle proportsiooni muutusi mõnes kultuuris, 1919. ja 1920. tsensustes näeme kindlat tendentsi nende poole tagasiminekuks ja nimelt talumaade peal valitsenud kultuuride vahekorra poole," kirjutab statistika kuukiri.

ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri Foto: joonis "Eesti statistika kuukiri" 1922