Ajaleht Le Figaro kirjutab, et seersant Claude Fournier sai surma 35-aastasena 4. augustil 1916.

Kirde-Prantsusmaal Douamountis asub memoriaal, kuhu on sängitatud üle 100 000 saksa ja prantsuse sõduri säilmed. Sõja ajal oli seal oluline fort. Kui nüüd memoriaali juures ehitustöid tehti, leiti maapinnast saapad, täägid, kuulid, kiivrid, peen plasku piparmündilikööriga ja kolme mehe skeletid. Leiti ka isikuplaat nimega Claude Fournier - see andis uurijaile põhjuse vähemalt proovida noorelt surnud seersandi isik identifitseerida.

Esmalt käidi läbi arhiivimaterjalid, aga Fournier` kohta ei leidunud neis mitte midagi. Lõpuks suudeti aga üles leida mehe tänaseks päevaks 75-aastane pojapoeg Robert Allard ning üks 80ndates eluaastates anonüümne daam, kes samuti ta sugulane on. Neilt võetud DNAd võrreldi skelettide omaga ja tehti kindlaks, milline kolmest luukerest on Claude Fournier` oma.

"Teaduslikult ja ajalooliselt on see suur edulugu," ütles Verdunis meditsiinilise eksamineerijana tegutsev Bruno Frémont lehele. "Inimlikus mõõtmes on see aga hea sõnum Robert Allardile, kes saab nüüd oma vanaisa mulda sängitada."

Claude Fournier sündis 27. novembril 1880 Colombier-en-Brionnais` nime kandvas külakeses Prantsusmaa keskosas. Noorena pidas ta Lyonis aedniku ametit, aastal 1900 liitus aga armeega. Ta tütar, Robert Allardi ema, sündis aastal 1910 ja suri 101-aastasena alles aastal 2011. Kui Esimene maailmasõda puhkes, saadeti Fournier läänerindele kaevikusõtta. Nii jõudiski ta Verduni lahingusse, milles 303 päeva jooksul hukkus 300 000 inimest.

Veebruaris 2018 ehk täpselt 102 aastat pärast lahingu algust sängitati Fournier Douaumonti memoriaali oma kunagiste võitluskaaslaste ja vaenlaste seltsi.

Fournier on esimene Esimeses maailmasõjas võidelnud prantslasest sõdur, kelle isik on tänu DNA-le kindlaks tehtud. Varem on teadlased tuvastanud sarnasel viisil vähemalt neli britti.