Eriolukord! Loe, miks see algas ja kuidas toimis esimese Eesti vabariigi ajal


Eriolukord! Loe, miks see algas ja kuidas toimis esimese Eesti vabariigi ajal
Riigivanem Konstatin Päts ja valitsus Toompea lossis (Foto: Tallinna Linnamuuseum)

Tallinna Linnamuuseumi relvakogu hoidja Ando Pajus nendib asutuse ajaveebis, et eriolukordi on Eesti Vabariigis kehtinud ennegi. See vältas kogu riigis Vabadussõja ajal, aga Tallinnas jäi tegelikult jõusse kuni 1940. aastani.

Kaitseseisukord, mida tollal nimetati ka sõjaseisukorraks, kuulutati kogu Eesti Vabariigis esmakordselt välja 29. novembril 1918 seoses Vabadussõja algusega.

See nägi muuhulgas ette kodanike põhiõiguste kitsendamist juhul, kui riigivõim nägi selleks vajadust, näiteks vahistamisel ilma kohtu otsuseta.

Pärast Vabadussõja lõppu järk-järgult kaitseseisukord riigis kaotati, ent see jäi kehtima Tallinnas, Narvas, Petseris ning Venemaaga piirnevates (ka Peipsi-äärsetes) valdades, samuti raudteedel.

Kaitseseisukord kehtestati uuesti kogu riigis 1924. aasta mässu ja 1934. aasta riigipöörde järel. See kõik ei muutnud olukorda Tallinnas, kus kaitseseisukord kestis pidevalt kogu esimese Eesti Vabariigi aja, aastani 1940.

Põhimõtteliselt tähendas see, et valitsus võis Tallinnas alati demokraatlikke vabadusi vajadusel piirata vastavalt oma äranägemisele.

2020. aastal kuulutati 12. märtsil eriolukord välja seoses uue koroonaviiruse levikuga. Alates 13. märtsist on ka muuseumid suletud, esialgse plaani järgi kuni 1. maini või kuni eriolukorda muudetakse.

Muuseumist saab aga osa saada ka veebi kaudu. SIIN kogume muuseumi kodulehele erinevaid linke, kus ja mida huvitavat veebis leiab.

Muuseumipedagoogid on asunud koduõppe ajaks välja töötama ka e-lahendusi kooliprogrammide täienduseks, pedagoogide kontaktid leiab SIIT ja SIIT

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!